Eestis napib logopeedilist abi

Video
Anette Parksepp, Tartu
24.09.2016 18:41
Rubriik: Eesti

Ligikaudu veerand Eesti lastest vajab mingil arenguetapil logopeedi abi, kuna kannatavad kommunikatsioonipuude käes. Lisaks on ligi 5000 täiskasvanut, kel on kõnepuue tekkinud ajukahjustuse tagajärjel. Et mõista, kuidas neid inimesi ära tunda ja aidata, koostasid Tartu ülikooli eripedagoogika õppejõud Eesti praktikal põhineva kõrgkooliõpiku kommunikatsioonipuuetest ja nende teraapiast.

Kõnepuue võib tähistada erinevaid kõnega seotud häireid, näiteks võib inimesel olla probleeme hääldamisega, häälega, kõne sujuvusega või on kõnevõime röövinud ajukahjustus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Uue õpiku autori, TÜ eripedagoogika osakonna juhataja Marika Padriku sõnul on võtmeküsimus selles, kuidas ümbritsevad inimesed suudavad puudega inimest suhtluses toetada.

"Probleem ei ole mitte selle inimese küljes, kellel see on, vaid tegelikult see probleem avaldub keskkonnas. Sa pead ju õppima suhtlema selle inimesega. Kuidas vestelda, kuidas kuulata, kuidas aidata teda oma sõnumi konstrueerimisel näiteks - need on õpitavad oskused," selgitas Padrik.

Hinnanguliselt veerand Eesti lastest kogeb mingil arenguetapil kõnepuuet ning vajab logopeedi abi.

Täiskasvanute puhul on statistikat teha veelgi raskem, kuid teadlased on insultide arvu põhjal tuletanud, et Eestis võib olla ligi 5000 afaasiaga ehk insuldi põhjustatud keelepuudega inimest.

Üheks neist on endine õiguskantsler Indrek Teder, kes otsis logopeedi abi kohe pärast insulti.

"Ma ei saanud õigesti rääkida. Näiteks ma olen kogu aeg öelnud, sa ei saa öelda ka pastapliiats ise. Ja sa alustad just A-st ja B-st, sa oled nagu väike laps. Aga see on teistsugune, seal sul on oma mõtted korrektsed, aga sa ei saa ise kommunikeerida," selgitas Teder.

Logopeedilist abi Marika Padriku sõnul meil aga napib, kuna elukvaliteedi tõusuga on muutunud ka lapsevanemad oma järeltulijate arengust teadlikumaks. Seega on nõudlus logopeedi järele aina suurem, samas kui õppida seda ala väga ei soovita.

Eesti praktikal põhinev kõrgkooliõpik peaks aga pakkuma eripedagoogika ja logopeedia tudengitele senisest praktilisemat õppimisvõimalust ning olema heaks käsiraamatuks ka juba töötavatele spetsialistidele ja kõnehäiretega laste vanematele.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus