Sester EL-i eesistumine kasust: poliitiline kapital ja turismipotentsiaal

Sven Sester (Foto: Postimees/Scanpix)
29.07.2016 10:42
Rubriik: Eesti

Rahandusminister Sven Sesteri sõnul saab Eesti Euroopa Liidu (EL) eesistumisest kasu eelkõige poliitilise kapitali ja turismipotentsiaali näol.

"Eesistuja juhib arutelusid kõikide EL liikmesriikide vahel - eksperdi tasemest kuni ministriteni välja ning vastutab selle eest, et jõutakse ühisele kokkuleppele kõikides sisulistes küsimustes. See roll annab meile võimaluse laiemalt tundma õppida teiste riikide huvisid, seisukohti ja muresid. Meie inimesed õpivad peensusteni tundma ELi õigusloome protsesse, reegleid, võimalusi. See kõik teeb meid võimekamateks läbirääkijateks ka hiljem, kui eesistumine on läbi ning Eesti huvide eest seisma peame," ütles Sester ERR-i uudisteportaalile.

"Kui teeme eesistumise hästi, siis võidame juurde kahtlemata ka poliitilist kapitali, suurendame oma mõjujõudu. Arvestades keerulisi aegu Euroopas ja kaugemal, on väikesel ja niinimetatud uuel riigil seda väga vaja. Mitmes mõttes on see ka meie julgeoleku garantii," märkis ta.

Rahaliselt mõõdetavam on Sesteri sõnul turismipotentsiaal, võimalus tutvustada Eestit - nii Tallinnas väliskülalistele, kui Brüsselis ja Euroopas laiemalt neile, kes pole varem Eestist suurt midagi kuulnud.

"Eesistumise ajal ootame siia 20 000-30 000 väliskülalist, kes jätavad jälje rahalises mõttes meie hotellidesse, restoranidesse. Meeldiva kogemuse najal võiksid paljud külalistest tahta siia hiljem ka tagasi tulla. Läti tegi oma eesistumise kulude-tulude arvestuse vahetult pärast eesistumise lõppu, ning nende hinnangul jäid nad niiöelda plussi ka rahalise poole pealt," lausus Sester.

"Siia lisanduvad ka meie erasektor ja eksportivad ettevõtted. Eestit tuntakse täna Euroopas kui edukate e-lahenduste loojat - eesistumine annab meile võimaluse seda kuvandit tugevdada ning ehk avab see veelgi laiemalt uksi ka meie ettevõtetele," ütles Sester veel.

Eestil kulub eesistumiseks viimase seisuga 75 miljonit eurot. Eesistumine ettepoole toomine pool aastat tähendaks, et 2018. aastast nihutataks 2017. aastasse ligikaudu 40 miljonit eurot.

Seda, kust see raha 2017. aasta eelarvesse võetakse, kommenteeris rahandusministeeriumi pressiesindaja Maria Murakas järgmiselt: "Valitsusel on kavas 2017. a riigieelarve eelnõu koostamisega seotud teemasid arutada kabinetinõupidamistel septembris. Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu on valitsuse kollektiivne otsus. Valitsus teeb kabinetinõupidamisel põhimõttelised otsused ja annab oma istungil heakskiidu nende põhimõtteliste otsuste põhjal koostatud eelnõule. Valitsus esitab riigieelarve eelnõu riigikogule hiljemalt oktoobri alguses."

Toimetas
Aleksander Krjukov

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (10)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus