Haldusreform võib muuta maaraamatukogude võrku
Haldusreformi käigus võib, aga ei pruugi kaduda kuni kolmandik rahvaraamatukogudest, mida hakkaks aga asendama näiteks raamatukogubuss ja raamatuautomaadid, ütles kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm.
Kuigi eelseisva haldusreformi arutelude käigus ei ole raamatukogudest räägitud, puudutab reform neid sellegipoolest, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eestis on 540 rahvaraamatukogu, mis on üks tihedamaid võrgustikke maailmas. Kultuuriministeeriumi raamatukogunõuniku Ülle Talihärma sõnul on säilimise tõenäosus seda suurem, kui palju kohalikud juhid raamatukogusid isiklikult tähtsaks peavad.
"Ka omavalitsusjuhid on aru saanud, et raamatukogu on väga tähtis. Juhid, kes on väga agarad lugejad ja peavad kirjandusest lugu, teavad, millist abi võib raamatukogust saada - see ei ole ainult ilukirjandus. Nendes piirkondades, kus hinnatakse lugemist, ei pruugi võrk mitte kokku kuivada, vaid tõuseb kvaliteet," sõnas ta.
Talihärm on kindel, et igal juhul tõuseb laenutusvõimaluste hulk, sest raamatuid võib pakkuda nii raamatukogubussist kui ka laenutusautomaadist. "Kindlasti need ruumid, kus on raamatukoguhoidja ja inimesed käivad koos, ei kao," sõnas ta.
Muutustest maaraamatukogud siiski ei pääse, sest väheneb ja vananeb lugejate arv, tõuseb raamatukoguhoidjate keskmine iga ning noori pole kummalegi peale tulemas.
Muuseumidega ühe katuse alla
Rahvaraamatukogusid rahastab lisaks kohalikule omavalitsusele kultuuriministeerium, kelle eelarvereal asuvad ka muuseumid. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu maaraamatukogude sektsiooni juhi, Toila raamatukogu juhataja Lea Ranna hinnangul oleks mõeldav muuseumide ja raamatukogude ühte majja paigutamine.
"Kui ruumid seda võimaldavad ja seeläbi ei kannata ei raamatukogu ega muuseumi pool - miks mitte? See oleks üks uhke asutus," sõnas ta.
Näiteks Tallinnas Tammsaare muuseumis asub ka Tallinna keskraamatukogu filiaal ning muuseumi koostööd kirjasõna hoidjatega saab ja peakski suurendama, ütleb Tammsaare muuseumi juht Maarja Vaino. Aga kindlasti mitte ühe asutusena.
Seda seetõttu, et hoolimata ühistest tegevustest nagu ürituste, ettelugemiste ja kultuurisündmuste korraldamine, on põhiolemus erinev.
Raamatukogu eesmärk on koguda, säilitada ja vahendada kirjasõna spetsiifiliselt. Neil ei ole ka tihtipeale põhikogu, vaid on ainult laenutuskogu. Muuseumid on seevastu esemekogu põhised ja peavad Vaino hinnangul laiemat valdkonda katma.
"Seetõttu nende tegevus võib olla sarane, aga olemus ei ole kattuv," võttis Vaino oma mõtte kokku.
Toimetaja: Greete Palmiste