Pensionisüsteemi ekspert: pole universaalset arusaama, mis on õiglane
Senise pensionisüsteemi üks loojatest, sotsiaalteadlane Lauri Leppik leiab, et valitsuse eesmärk esimese pensionisamba reformimisel on hoida tulevikus ära liiga suured käärid pensionäride tuludes.
Praegune süsteem on selline, et esimene pensionisammas sõltub palgast vaid osaliselt, teine sammas täielikult ning kolmas sammas on vabatahtlik. Kuna palgakomponent on suur, siis suurendab palgalõhe ka pensionilõhet.
Leppik selgitas intervjuus Vikerraadiole, et senise süsteemi peamine kriitika ongi olnud lihtsas keeles see, et inimestele tundub ebaõiglane, kui madalapalgaline saab ühe töötatud aasta eest saab pensionistaaži vaid pool aastat.
Leppik ütles, et universaalselt arusaama, on õiglane, ilmselt polegi. Arvamused sõltuvad paljuski inimeste maailmavaatest ja tulutasemetest.
Kahtlust pole aga Leppiku hinnangul selles, et pensionisüsteemi peab oludele kohandama tulenevalt demograafilistest ja sotsiaalsetest muutustest ühiskonnas.
Valitsuse kavandatav plaan on keskmise palga saaja suhtes neutraalne, tema ei võida ega kaota midagi. Väike võit ootaks tulevikus ees keskmisest palgast vähem teenivaid ning kaotus keskmisest palgast rohkem teenivaid inimesi.
"Ei saa öelda nii, et palga järgi pensioni diferentseerimine üldse ära kaob. Pigem on küsimus, kui suures proportsioonis pension palgast sõltub," märkis ta.
Kui tänane baasosa riiklikus pensionis, mis on kõigile võrdne, moodustab ligi 40% keskmisest pensionist ja 60% sõltub palgast, siis uue reformiga, kui arvestada esimest ja teist sammast kokku, oleks võrdsena pensionäridele laekuv osa kolmandik pensionist.
Takka kiitma Leppik reformile veel ei tõtanud, tema sõnul sõltub palju üksikute aspektide "tuunimisest", sest pakett on tööjärgus.
Valitsus otsustas neljapäevasel kabinetinõupidamisel minna edasi vanaduspensioni muudatustega ning muuta ka pensionivalemit. Lisaks paindlikule pensionile ja alates 2027. aastast pensioniea sidumisele oodatava keskmise elueaga, hakkab I samba pensioni suurus edaspidi sõltuma töötatud ajast.
Pensionide solidaarsuse tagamiseks leppis valitsuskabinet kokku vanaduspensioni valemi muutmises. See tähendab, et töötasu suurusest sõltuva kindlustusosa asemel koguksid inimesed peale üleminekuperioodi edaspidi nn staažiosa, mis sõltub töötatud aastatest.
Muudatused ei puuduta praegusi vanaduspensionäre ega ka juba kogutud kindlustusosakuid. Pensionivalemi muutmisega ei teisendata kogutud kindlustusosakuid ümber, kuid muudatuste jõustudes arvestatakse 2037. aastast ainult staažiosakut.
Vanaduspension koosneb Eestis kolmest sambast. Kolmanda samba pensioni kogub inimene soovi korral tuleviku jaoks ette oma pensionifondi. Teise samba pensioni jaoks arvestatakse osa inimese enda sotsiaalmaksust ja osa lisab juurde riik ning ka see pannakse tuleviku jaoks kõrvale. Pensioni esimese samba osa ei kogu inimesed ette, vaid seda makstakse pensionärile samal ajal töötavate inimeste sotsiaalmaksust.
Esimese samba pension koosneb praegu baasosast, staažiosast (koguti kuni 1998. aastani) ja alates 1999. aastast ka kindlustusosast. Baasosa on kindel summa ning 100% solidaarne ehk kõigile täpselt samasugune. See on ajalooliselt moodustanud umbes kolmandiku keskmisest vanaduspensionist. Kindlustusosa sõltub täielikult inimese töötasu suurusest ning staažiosa töötatud ajast.
Poliitikute kisklus sotsiaalmeedias:
Toimetaja: Priit Luts