Eestis on juba 6300 abivajavat last
Kui viimase statistika aastaraamatu järgi oli Eestis üle 5000 abivajava lapse, siis praeguse seisuga on nende laste arv tõusnud juba üle 6300.
"5000 last oli aasta alguses - täpsemalt 5252, aga hetkeseisuga võime öelda, et me räägime 6311 abivajavast lapsest. Need on lapsed, kes on jäänud arvele, lapsed, kellega me täna reaalselt tegeleme," rääkis sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna peaspetsialist Signe Riisalo "Vikerhommikule".
Tema sõnul tuleneb abivajajate laste arvu kasv eelkõige mõtteviisi muutusest.
"Ma arvan, et inimesed on tähelepanelikumad, meie valulävi on teise koha peal. See puudutab neid, kes vaatavad selle pilguga oma naabreid ja tuttavaid, oma lapse lasteaia- ja klassikaaslasi, aga see puudutab ka lastega töötavaid spetsialiste - arste, õpetajaid, kindlasti ka lastekaitse töötajaid. Selles mõttes on nende laste arv ka suurenenud - me märkame rohkem ja me suudame aidata rohkem lapsi," selgitas Riisalo.
"Lastekaitsetöötajate arv on tõusnud ja me suudame rohkem tööd teha. Järjest enam me hindame, et see laps vajab abi. Kui mõni aeg tagasi leidsime me, et see on miski mida me tolereerime, see pere saab veel ise hakkama, siis täna hindame me palju varem, et see pere vajaks tuge, sest eesmärk on ju probleemidesse sattumist ennetada," ütles ta.
Riisalo sõnul näitlikustab tema väiteid hästi trend, et lapsi eraldatakse peredest järjest vähem. "See tähendab, et me suudame neid järjest rohkem aidata ja me ei pea neid perekonnast eraldama," märkis ta.
Väide, et pereast ei tohi lastekaitsetöötajale abivajavast lapsest teada anda, ei vasta tema sõnul tõele.
"Ma arvan, et siin on vääritimõistmine. Kui me räägime tõepoolest delikaatsetest isikuandmetest, siis nende edastamine on tõepoolest väga täpselt reguleeritud ja seal on omad väga spetsiifilised nõuded ja reeglid. Aga kui me räägime hädaohus olevast või abivajavast lapsest, siis sellest teada andmine ei ole kindlasti keelatud. Me ei lähe perearstina ütlema, milline on selle lapse diagnoos, vaid me ütleme, et see laps ei jõua piisava sagedusega perearsti juurde ning kui ta jõuab sinna, siis oleme me täheldanud magamatust, võib-olla on ka söömisega probleeme. Laste puhul on teatud nähud, mida õpetaja ja perearst spetsialistidena oskavad märgata. Vot neist asjadest tulebki teavitada lastekaitse töötajat, kes siis saab positiivses mõttes sekkuda," rääkis ta.
Suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal eagrupiti
Toimetaja: Maarja Roon, Marju Himma