Ligi 6000 majapidamist on tormi tõttu elektrita, tuul tugevneb saartel 30 meetrini sekundis
Laupäeva öösel registreeriti tugeva tuule tõttu 238 väljakutset. Peamiselt oli tegemist sõiduteele ja elektriliinidele langenud puudega. Laupäeva õhtul kella 23.00 seisuga oli Elektrilevi tööpiirkonnas vooluta veel ligi 6000 majapidamist. Ilmateenistuse prognoosi kohaselt hakkab tuul taas tugevnema.
Saaremaal sõitsid päästjad murdunuid puid eemaldama 39, Hiiumaal 20, Pärnumaal 28, Raplamaal 19, Läänemaal 14, Harjumaal ja Tallinnas 34, Ida-Viru maal 6, Lääne-Virumaal 9,Viljandimaal 17, Jõgevamaal 2, Järvamaal 11, Põlvamaal 13, Tartumaal 10,Valgamaal 9, Võrumaal 7 korral.
Kõige enam väljakutseid saadi Lääne-Eestis, saartel ja Pärnus. Hiiumaal rebis tuul ühel majal pool katust, mis omakorda kukkus autode peale. Rohuküla sadamas tõusis veetase nii kõrgele, et seal parkinud autod jäid vee sisse. Haapsalu külje all tuli merevesi Fra Mare Thalasso Spaa parklasse. Pärnus suleti kõrge veetaseme tõttu Mere puiestee.
ERR-i Pärnu korrespondendi Ester Vilgatsi sõnul oli hommikul Pärnus seis rahulik. Kuigi veetase tõusis öösel kriitilise piirini, oli see hommikuks alanenud, vahendasid ERR-i raadiouudised.
ERR-i Läänemaa korrespondendi Juhan Hepneri sõnul polnud ka selles piirkonnas suuri intsidente. Peamiselt oli tegemist tormis murdunud puude kõrvaldamisega teedelt.
Veidi sai kannatada üks Haapsalu päästekomando päästeauto, millele langes tormis murdunud puu. Õnneks inimelusid torm ohtu ei seadnud.
Veetase oli Läänemaa piirkonnas tipphetkel 120 cm üle tavapärase, mis jääb aga paarikümne sentimeetriga alla kriitilise piiri.
Praamiliiklus Rohuküla ja Heltermaa vahel on graafikujärgne, samuti mandri ja Vormsi vahel.
Lääne päästekeskuses kogunesid täna keskpäeval kõik ametkonnad vahetamaks üksteisega vajalikku informatsiooni, et olla võimalikeks probleemideks valmis ning lahendada olemasolevaid. Kõik koostööpartnerid jälgivad pidevalt olukorda ja on valmis reageerima tugevast tuulest põhjustatud päästesündmustele. Vajadusel on nn tormibrigaadid välja pannud ka teised ametid ja omavalitsused.
Vooluta on ligi 6000 majapidamist
Elektrilevi andmetel oli elektrikatkestusi laupäeva kella 23 seisuga 5990 majapidamisel. Kõige rohkem elektrikatkestusi - 3807 - olid Saaremaal, kus rikete kõrvaldamine jätkub kogu nädalavahetuse vältel, ülejäänud piirkondades kõrvaldatakse ulatuslikud elektrikatkestused hetkel kehtiva prognoosi kohaselt tänase päeva jooksul.
Palju elektrita majapidamisi oli ka Pärnu-, Viljandi-, Hiiu- ja Valgamaal. Elektrilevi käiduosakonna juhataja Taivo Tõnne sõnul muudab rikete kõrvaldamise keeruliseks jätkuvalt tugev tuul saartel ja prognooside järgi homme pärastlõunal tekkiv uus torm.
Kokku on rikkeid kõrvaldamas 96 Elektrilevi ja elektriehitusettevõtete rikkemeeskonda ning 40 Elektrilevi varahaldurit, kes aitavad rikkemeeskondadele töö kiirendamiseks leida rikete täpseid asukohti. "Mõistame, et voolu kadumine põhjustab palju ebamugavust ja teeme parima, et elekter võimalikult kiiresti tagasi tuua," ütles Tõnne.
Elektrilevile teadaolevatest riketest saadab ettevõte ise klientidele SMS-teate. Ettevõte palub helistada rikketelefonile 1343 vaid siis, kui klient ei ole rikkega tegelemisest teavitavat sõnumit saanud. Nii saab kõnekeskuse kaudu teenindada operatiivsemalt neid kliente, kelle elektrikatkestuse kohta Elektrilevi juhtimiskeskusel info puudub.
Maas vedelevat või katkenud elektriliini märgates tuleb kohe helistada Elektrilevi rikketelefonil 1343. Katkenud elektriliinidele ei tohi läheneda ega neid puudutada, kuna juhtmed võivad olla pinge all ning anda eluohtliku elektrilöögi isegi 10 meetri raadiuses.
Elektrilevi hinnangul võib seekordset tormi võrrelda 2013. aasta omaga, ehkki toona räsis elektriliine kolm tormi järjest, vahendas "Aktuaalne kaamera".
On oodata üle 30 m/s puhanguid
Leheküljelt www.ilmateenistus.ee saab värsket informatsiooni, http://on-line.msi.ttu.ee/kaart.php annab väga hea ülevaate merevee seisust erinevates sadamates. Rannikualadel elavad inimesed peaksid ennast kurssi viima ka sellega, milline mereveetase võib neile ohtlikuks muutuda. Seda saab lihtsalt teha maa-ameti kaardirakenduste abil. Sellelt leheküljelt saavad kõik viia ennast kurssi oma kodukoha põhiselt.
Ilmateenistus on välja andnud esimese taseme hoiatused pea kõigile maakondadele. Torm tabab aga veelgi tugevamalt Hiiu-, Saare- ja Läänemaad ja Ida-Virumaad, kus on teise taseme hoiatus. See tähendab, et ilm on ohtlik ja esineb tavatuid ilmastikunähtusi, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Ilmateenistuse prognoosi kohaselt tugevneb eelolevaks ööks edelatuul Eesti sisemaal puhanguti 18, rannikul 25, saartel ja Läänemerel 28 m/s. Sooja on öösel 4 kuni 8 kraadi.
Hommikul puhub edelatuul 8 kuni 13, puhanguti 18 meetrit sekundis, rannikul puhanguti kuni 28 meetrit sekundis.
Homme päeval jätkub tuule tugevnemine ja õhtu poole tõuseb edelatuul sisemaal 15, puhanguti 20-25 m/s, rannikul 30, saartel 33 m/s.
Pühapäeva pärastlõunal algab veetaseme kiire tõus. Maksimum saabub hilisõhtul ja kesköö paiku (orienteeruvalt 20.00-01.00). Veetase tõuseb kõikjal Eesti läänerannikul 130-160 cm, Pärnu lahes 170-190 cm üle keskmise taseme.
Öö vastu esmaspäeva on läänetuule tormiga, sisemaal on puhanguid kuni 25, rannikul kuni 32 m/s. Veetase püsib läänerannikul kõrgena, Soome lahel tõuseb samuti ja võib Narva lahes kuni kriitilise piirini (160 cm) ulatuda.
Esmaspäeva hommikul alates saartest pöördub tuul loodesse ja päeva jooksul annab tormituul tasapisi järele.
Tormi ajal sajab ka vihma.
Üleujutuspiirkondi tuleb vältida
Päästeamet palub vältida katastroofiturismi üleujutuspiirkondadesse, kuna see võib olla ohtlik inimestele endile ning takistada ka operatiivteenistuste tegevusi. Ajutiselt paigaldatud liiklusmärgid ei ole pandud tänavatele niisama, nende eiramine on liiklusseaduse rikkumine ning ka karistatavad.
Tugevast tuulest ja veetasemest tingitud olude puhul soovitatakse käituda nii:
• ärge parkige oma sõidukeid üleujutusaladele! Parkige oma autod kõrgmatele kohtadele ja puudest eemale, võimalusel garaaži;
• tundke huvi oma vanemaealiste lähedaste ja sõprade vastu, kas neil on kõik korras või millist abi nad võiksid vajada;
• õuest korjake kokku kerged ja lahtised esemed;
• mõelge põhjalikult läbi oma väljasõidud ja võimalusel lükata need edasi ilma paranemiseni;
• väljas liikudes ja autoga sõites tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, kuna tormiga võib murduda puid ja teeolud halveneda;
• kui sõit on vältimatu, tangi auto ning võta kaasa laetud mobiiltelefon;
• arvestada tuleb elektrikatkestustega ning laadida täis oma mobiiltelefonide akud;
• neil, kel joogivesi sõltub elektrist, tuleb mõelda vee varumisele.
Hädaabi saamiseks ning otsest ohtu kujutavatest purustustest teatage hädaabinumbril 112. Infot teeolude kohta saab maanteeinfo numbrilt 1510. Vajalikke juhiseid saab päästeameti infotelefonilt 1524.
Toimetaja: Sven Randlaid, Merili Nael