Narva ei usu ametlikku versiooni Varvara tapjast

Video
Siiri Ottender-Paas
10.04.2016 22:06
Rubriik: Eesti

Sel nädalal teatas prokuratuur, et lõpetab väikese Varvara mõrva uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse. Mees, keda oleks alust kahtlustada kuriteo toimepanemises, tegi 2014. aastal politsei teatel enesetapu. Mismoodi viimaste aegade suurim uurimisoperatsioon käis ja millised takistused uurijate teele sattusid, uuris "Aktuaalne kaamera".

9-aastane Varvara läks neli aastat tagasi 18. märtsil kaduma oma kodu juurest mänguväljakult. Pole mingi saladus, et esimesena tõid uurijad lauale samas piirkonnas tegutsenud ja varem nende huviorbiidis olnud seksuaalkurjategijate toimikud. Neid oli 91 - suur arv.

Kogukond Narvas on ühtehoidev, selles pole põhjust kahelda. Sadakond vabatahtlikku otsis kadunud last kolm ööpäeva, trotsidest külma, lund, vihma ja keerulisi tingimusi. Tühermaid, iseeneslikke prügimägesid ja hoovidesse ning majaesistele ladustatud vanakraami oli seal tollal ja on tänagi üsna ohtralt. Ühelt selliselt, sisuliselt prügimäelt, leiti ka väikese Varvara alasti surnukeha.

"Siin oli vanasti kaev, ja seal all oli väike kallak. Praegu seda siin pole. Ja sealt august me surnukeha, mis ole lume all, leidsime. Neiu, kes leidis surnukeha - Leena Suvojeva, ta ei saanud alguses aru, mis seal oli, sest ta nägi väikest fragmenti käest. Ta isegi mõtles, et äkki see on kanakoib või nahkmööbli tükk. Ta kutsus oma abikaasa, et tema vaataks. Mees ajas kõigepealt pealtnägijad laiali, võttis siis pulga ja hakkas ümbrust lumest puhtaks tegema. Ja siis juba tulid lume alt välja jalad, keha jne. Varja surnukeha oli valge suhkrukoti peal. Noh, teate, selline suur kott, 50-liitrine," kirjeldas vabatahtlik Svetlana Judina. "Kui me olime ta välja kaevanud, siis kutsusime politsei."

Just see on asjaolu, mis ehk liigse õli tullevalamise hirmus lahti rääkimata on jäänud. Kellelgi pole ju kahtlust, et kõik need asjaosalised ühe eesmärgi nimel, ennastsalgavalt ja heas usus kõike seda tegid.

"Aktuaalne kaamera" otsis üles kohtuarsti, kes sündmuspaigas tol ajal töötas, kuid tänaseks enam selles süsteemis ei tegutse. Just tema on öelnud varem ja ütleb ka täna, et ideaalseid kuritegusid pole olemas. Aga selle kuriteo puhul pole olemas uurimise jaoks kõige olulisemat - sündmuskohti. Ei seda, kus kurjategija oma koletuid tegusid tegi ega sisuliselt ka seda, kust surnukeha leiti.

"Vabatahtlikud vist ei olnud informeeritud tol ajal, kuidas käituda. Kui leitakse midagi, siis mitte puutuda, kohe kutsuda politsei," avas kohtuarst Vitali Vassiljev tausta.

Kohe üldse ei taha kohtuarst nõustuda väitega, et kurjategija puhul oli tegemist kellegi väga oskusliku või targa inimesega. See, et hävitatakse tapetu riided ja jalanõud, on üsna levinud ja ei nõua erilist nutikust.

"Me ei saa rääkida ideaalsest kuriteost, see on nagu rohkem filmidest tulnud või raamatutest. Siin on tegemist halbade asjaolude kokkusattumisega
põhimõtteliselt, nii ilmastik kui ka aeg,, mis mängis oma rolli. See sulavesi, mis oli ja vihm, mis oli ja lumi, mis sulas pärast ka, töötas, nagu pestes surnukeha," selgitas kohtuarst.

Leidmaks riideid ja võimalikke muid asitõendeid võtsid politsei ja eksperdid lahti torustikke ja uurisid küttekoldeid, samas ei saa unustada, et võimalike sündmuskohtadeni aitas neid DNA leid ja seda siiski kaks aastat liiga hilja. Fakt on, et loodetud asitõendeid ei leitud ja nii on politseil ja prokuratuuril neli aastat tulemusi oodanud kogukonnale esitada täna vaid DNA leid, faktid mehe liikumistest piirkonnas ning psühholoogide hinnang.

"Ega me tuginesime konkreetselt eksperdi arvamusele, mis puudutab seda, kas narkomaan on võimeline selliseks teoks ja me saime vastuse, et jah, on küll. Paraku ei veena see kõiki," möönis Viru ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Margus Gross.

Taaskord põrkuvad erinevad arusaamad, tõekspidamised ja isegi riigikord.

"Ma julgen rääkida kõikide linnaelanike eest, et me ei ole nõus kriminaalasja lõpetamisega. Me ei ole nõus ka sellega, et seda tegi narkomaan. Ajal, mil kõik need sündmused toimusid, me palusime ja nõudsime, et politseisse võetaks tagasi tööle need venekeelsed uurijad, kes koondati või saadeti pensionile eesti keele mitteoskuse pärast. Samas neil olid oma informaatorid ja töökogemus," väitis vabatahtlik Svetlana Judina.

"Uurimisgrupp, kes tegid kõik võimaliku, et kurjategija tabada elusalt, on valdavas osas pärit Narvast, ma palun kohalikel elanikel mõista, et te näitate näpuga oma inimeste peale ja justkui süüdistate neid, et nad ei ole andnud endast kõik, aga need samad inimesed elavad teie kõrval, teie lapsed mängivad nendes samades hoovides, teie lapsed käivad koos koolis," selgitas Ida prefektuuri kriminaalbüroo juht Tarvo Kruup.

Rääkides narvakatega narkomaanidest ja narkomaaniast, joonistub välja kindel arusaam. Narkomaan on asotsiaalne süstiv tegelane, kes elab vaid uue doosi nimel.

"Ma ei julge küll anda hinnangut, et 2012. aasta märtsis oli see noormees paadunud narkomaan, ta oli juba tarvitamas narkootikume, kuid ajal, mil see inimene võttis endalt elu, oli ta tarvitanud ikka väga kangeid narkootikume juba," kinnitas Kruup. "See oli protsess, mis arenes negatiivses suunas."

Kõnealusel mehel oli esimene kokkupuude politseiga narkootikumide tõttu aastal 2004. Ta tarvitas kanepit. Kohtumaterjalidesse süvenedes joonistub pilt kodakondsuseta noormehest, kes vedas aeg-ajalt üle piiri salasigarette, elatus juhutöödest, kuid 2012. aasta suvel ehk veidi pärast Varvara mõrva mõisteti ta kohtus süüdi juba raske tervisekahjustuse tekitamise eest.

"DNA proovi andis ta meile vabatahtlikult, DNA proovi andis ta meile täpselt samamoodi nagu kõik ülejäänud pea 2000 inimest," kinnitas Kruup.

Esmaspäeval pani prokurör toimiku kinni ja nendib täna, et kriminaalasja lõpetamise juriidiline keel sellesse konteksti ei sobi. Ta lubab, et teeb selle lahti kohe, kui midagigi uut päevavalgele tuleb.

"Mina ei julge küll väita, et midagi läks valesti. Kui meil oleks olnud rahvusvaheline kooostöö, mis puudutab geeniteadust, siis ehk oleksime olnud kiiremad oma uurimises. Kuid see ei oleks toonud meile juurde tõendeid sündmuskohal, vaid see oleks tõstnud uurimise tempot," nentis Kruup.

"Meie jaoks pole põhimõtteliselt midagi muutunud. Meie jaoks lõppes kõik siis, kui me ta leidsime. Loomulikult olid emotsioonid... Aga kui rääkida sellest, kas selle mehe peab leidma või mitte, et ta siis rahva ees maha lasta, silm silma vastu, selliseid mõtteid meil polnud. Me ei saa oma last tagasi. Sellepärast pole meil praegu ei kergem ega raskem. Kõige olulisem on see, et see kunagi enam ei korduks. Kui see läheb nii, siis politseile ja kõigile teistele, kes aitasid - respect. Pole võimalik üle hinnata vabatahtlike tööd ja abi. Neli päeva olime me kõik koos, vihmase ja lumise ilmaga," tõdes aga Varvara onu Oleg Kašin.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Pealtnägija

Selle nädala "Pealtnägija" pinnib praamikuningat. Aastaid tundus, et iga minister, kes Vjatšeslav Leedolt praamiühendust ära võtma läks, kaotab ise koha. Majandusminister Urve Palo kangutas selle lõpuks jõuga Saare suurkapitalistilt käest, kuid pinnale ujus süüdistus reformikate väljapressimiskatsest ja Tallinna Sadama juhtide tohutust altkäemaksust.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Arstiabi kättesaadavuse ja kvaliteedi langus
Täna 14:05

Arstlikud erialaseltsid on teinud ühispöördumise valitsuse, riigikogu ja presidendi poole, mille sisu – arstiabi kättesaadavus ja kvaliteet on kriitiliselt halvenenud – arutame "Reporteritunnis". Ühispöördumist toetab oma laupäevases avalduses Eesti Arstide Liit.
Kuidas näevad arstiabi tulevikku Haigekassa juhatuse liige Maivi Parv, Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (pildil), Eesti Arstide Liidu peasekretär Katrin Rehemaa ja SA Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige Mart Einasto?
Küsib Kaja Kärner. Kuula 7. detsembril kell 14.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!