Kõlvarti kohtuvaidlus Postimehega läheb ringkonnakohtule uueks arutamiseks
Riigikohus saatis Tallinna keskerakondlasest abilinnapea Mihhail Kõlvarti ja Postimehe valeandmete avaldamise kohtuvaidluse taas ringkonnakohtule uueks arutamiseks.
Riigikohus rahuldas Kõlvartit esindava vandeadvokaadi Mari Männiko kassatsioonkaebuse ja saatis kohtuasja Tartu ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks uues kohtukoosseisus.
Riigikohus märkis, et kohtuasja uuel läbivaatamisel peab ringkonnakohus selgitama, kas rahapesu andmebürool (RAB) oli õiguslik alus keelduda kohtule asjas tähtsat teavet edastamast, ning selle puudumise korral nõudma vastava teabe väljastamist.
Kollegium leidis ka, et ringkonnakohus rikkus poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ning jättis Kõlvartile andmata võimaluse lükata ümber vastaspoole väited või neile vastu vaielda.
Riigikohus tõdes, et õige on Kõlvarti etteheide, et ringkonnakohus asetas pooled ebavõrdsesse olukorda, kui otsustas mullu 27. augusti määrusega vaadata kohtuasi läbi kirjalikus menetluses, kus Kõlvartile ei tagatud võimalust esitada vastaspoole väidetele vastuargumente.
Riigikohtu hinnangul rikkus ringkonnakohus sedasi tsiviilmenetluse seadustikus sätestatud poolte võrdse kohtlemise põhimõtet ning seetõttu tuleb ringkonnakohtu otsus tühistada.
Seniste kohtuotsustega on Kõlvarti hagi Postimehe vastu jäänud rahuldamata.
2012. aasta 25. septembril ilmus ajalehes Postimees artikkel pealkirjaga „Uuritakse abilinnapeaga seotud linnaraha liikumist“, milles avaldati Kõlvarti väitel tema kohta ebaõigeid faktiväiteid.
Kõlvarti arvates teotasid need väited koos artikli tonaalsusega tema au ja väärikust ning taotles seetõttu nende ebaõigete faktiväidete ümberlükkamist.
Kõlvart palus kohut kohustada Postimeest ümber lükkama artiklis esitatud väited, et 2011. aasta alguses tehti Tallinna linna eelarvest ülekanne Eesti Taekwondo Liidule, mis on seotud Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvartiga ning et Rene Ilves ja Kõlvart sõlmisid 2012. aasta 8. aprillil tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks ning et ajalehe andmetel huvitab uurimisasutusi tehing seetõttu, et Kõlvarti selgitused ja pangakontode väljavõtted ei pruugi kattuda.
Nii laekus 22. veebruaril 2011 Tallinna linnakantselei pangakontolt 63 912 eurot MTÜ Eesti Taekwondo Liidule.
Kõlvart sai Tallinna abilinnapeaks 8. aprillil 2011. Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja 8. aprilli 2011 käskkirjaga tehti muudatus ameti eelarves, millega nähti ette toetus taekwondo liidule ning sama kuupäeva teise käskkirjaga eraldati liidule nimetatud summa.
Rene Ilvese ehk Tallinna spordi- ja noorsooameti esindaja ja Kõlvarti ehk taekwondo liidu esindaja vahel sõlmiti 8. aprillil 2011 raha eraldamise leping.
Postimehe artikkel avaldati 25. septembril 2012, mil hageja oli Tallinna abilinnapea ning Kõlvart oli nii raha ülekande tegemise ajal kui ka artikli avaldamise hetkel seotud taekwondo liiduga.
Seni on kohtud leidnud, et kuna artikkel avaldati ajal, mil Kõlvart oli Tallinna abilinnapea, siis on põhjendatud tema nimetamine abilinnapeaks ka seoses sündmustega, mis toimusid enne tema abilinnapeaks saamist.
Kohus märkis ka, et artiklist tuleneb selgelt, et raha liikumine oli toimunud enne kui Kõlvart sai abilinnapeaks. Samuti asus kohus seisukohale, et artikkel ei sisalda väidet, mille kohaselt oli ülekanne seotud Kõlvarti kui Tallinna abilinnapeaga.
Raha eraldamine Eesti Taekwondo Liidule nähti ette 8. aprilli 2011 käskkirjadega ning samal päeval sõlmitud raha eraldamise lepinguga. Kuivõrd raha oli laekunud liidu kontole juba veebruaris, siis ei sisalda väide „Ilves ja Kõlvart sõlmisid ka 8. aprillil tagantjärele raha eraldamise lepingu võitluskunsti võistluste korraldamiseks“ kohtu hinnangul ebaõiget faktiväidet.
Kohus leidis, et sõna „ka“ kasutamine käesoleva artikli kontekstis ei viita sellele, et Kõlvart ja Ilves oleksid sõlminud veel mõne lepingu tagantjärele, pigem viitab see kohtu hinnangul eelmises artikli lõigus mainitud käskkirjadele, mis olid samuti allkirjastatud tagantjärele.
"Formaalloogika järgi pidanuks raha eraldamise otsustele järgnema ülekanne ja mitte vastupidi. Ajakirjanik ongi seda oma artikliga soovinud näidata," tõdes kohus.
Artikli autori Tuuli Kochi kohtus antud ütluste kohaselt andis konfidentsiaalne allikas talle informatsiooni selle kohta, et uurimisasustus on antud rahaeraldise vastu huvi tundnud.
Kohus leidis, et olukorras, kus tõendatud on uurimisasutuste huvi tehingu vastu, ei ole asjaolu, kellele ning kas Kõlvart on selgitusi andnud ning kas uurimisasutusele on olnud kättesaadavad pangakontode väljavõtted iseenesest Kõlvarti au teotavad.
Kuna raha liikus spordi- ja noorsooameti kontolt liidu kontole veebruaris ja alles aprillis sõlmiti tagantjärele raha eraldamise leping, tekitavad antud faktid avalikkuses ja ka võimalikes uurimisasutustes küsitavusi Tallinna linnaeelarvest rahaliste vahendite eraldamise asjaolude kohta ja on ajateljel vaadeldavad kui tagantjärgi sõlmitav leping.
Kohtu hinnangul ei kahjusta Kõlvarti mainet asjaolu, et see oletus on olnud uurimishuvi põhjuseks ning ebakõlad raha eraldamise ja vormistamise vahel esinesid ja need olid seotud Kõlvarti kui avaliku elu tegelasega.
Toimetaja: Marek Kuul