Koostamisel on põhiseaduse analüüs ja uus kommenteeritud väljaanne

(Foto: Postimees/Scanpix)
6.10.2016 14:17
Rubriik: Eesti

Järgmisel aasta suvel tähistatakse Eestis 25. aasta möödumist põhiseaduse heakskiitmist rahvahääletusel ja selleks puhuks ilmub uus põhiseaduse kommenteeritud välja anne. Valitsus ootab põhiseaduse kaasajastamise vajaduse analüüsi.

Peaminister Taavi Rõivas ütles neljapäeval valitsuse pressikonverentsil, et analüüs hõlmab eeskätt praktilisi olukorra muutusi, mis elu on toonud võrreldes 1992. aastastaga.

"Eesti on Euroopa Liidu liige ja see võib vajada teatud muudatusi põhiseaduses, et kõik oleks kristalselt selge. Samuti ka riigikaitse osa, kuna oleme nüüd NATO liige ja kehtivad kollektiivse kaitse põhimõtted. Peame olema kindlad, et meie põhiseadus vastab 21. sajandi reaalsusele," rääkis Rõivas.

Ajakirjanike küsimustele vastates, kas põhiseaduse muutmise vajaduse analüüs käsitleb ka presidendi otsevalimiste sätestamist, ütles Rõivas, et see on omaette arutelu teema. "Kui 1992. aastal targad inimese kirjutasid Eesti parlamentaarseks vabariigiks, oli tõsine arutelu, et ei soovita presidentaalset riiki," tähendas Rõivas, lisades, et otsevalimiste alternatiivina tasuks esmalt pigem üle vaadata presidendivalimiste kord.

"Kui arvestame kasvõi haldusreformiga, siis tulevases valimiskogus võib riigikogu liikmeid olla enam, kui kohalike omavalitsuste esindajaid," ütles Rõivas.

Põhiseaduse kolmanda kommenteeritud väljaande peatoimetajaks on põhitöö kõrvalt õiguskantsler Ülle Madise. Rõivas ütles, et analüüsis põhiseaduse muutmise osas soovitatakse akadeemilist ja neutraalset hinnagut.

Põhiseaduse üldpõhimõtted jäävad samaks

Eesti põhiseadus võeti vastu 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel ning põhiseadust on muudetud viiel korral. Viimasest põhiseaduse juriidilisest analüüsist, mille tulemusel valmis 1999. aastal põhiseaduse ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, on möödunud arvestatav aeg. Põhiseaduse mõtet on arendanud edasi riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi ja üldkogu otsused ning need on kajastatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes, kirjutas BNS.

Põhiseaduse uue analüüsi koostamisel oleks soovitav keskenduda Eesti õiguskorda mõjutanud Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooniga (NATO) liitumisest tulenevatele küsimustele.

Analüüsi koostamise lähtekohtade järgi ei kuulu Eesti riikluse aluspõhimõtted muutmisele ning analüüsi eesmärk ei ole välja pakkuda konkreetseid põhiseaduse muutmisettepanekuid, kuid samas ei saa välistada, et analüüsi koostamise käigus tekib teiste seaduste muudatusettepanekuid. Analüüsi koostamisel peab tagama akadeemilise neutraalsuse. Akadeemilise neutraalsuse tagamise üheks eelduseks on analüüsi juhtrühma ning analüüsi koostajate valimine tunnustatud juristide ning õigusteadlaste hulgast.

Riigikogu põhiseaduskomisjon toetas põhiseaduse analüüsi koostamist käesoleva aasta 13. juunil.

Toimetas
Indrek Kuus

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar