Autokoolid ja maanteeamet üritavad vähendada korduseksamite arvu
Eesti Autokoolide Liit ja maanteeamet püüavad parandada olukorda, kus B-kategooria juhiloa taotlejad riiklikul sõidueksamil massiliselt põruvad.
Eelmisel aastal tegi esimese korraga sõidueksami ära vaid 46 protsenti tulevastest autojuhtidest, aasta varem oli protsent 51. Korduseksami tegijad, keda on aastas ligi 18 000, pikendavad oluliselt eksamijärjekorda, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kui rohkem kui pool juhiloa taotlejatest riiklikul sõidueksamil põrub, on tegemist tõsise probleemiga, tõdes ka maanteeamet. B-kategooria omandamise eest tuleb autokoolis maksta 350-400 eurot, selles summas sisaldub paarkümmend sõidutundi. Lisatund maksab keskmiselt 18 eurot, mis tundub paljudele kallis ja nii minnakse eksamile puudulike oskustega - lootuses, et ehk veab.
"Kui läbisaamise protsent oleks suurem, siis oleks meil ka vähem pahameelt nii autokoolide poole pealt kui ka nende juhikandidaatide poole pealt, kes täna tahavad lube saada. No keskmiselt teise korraga tehakse eksam ära. Harva on neid, kus käiakse kolm korda, kuus korda ja kaheksa korda," märkis maanteeameti eksamiosakonna juhataja Tarmo Vanamõisa.
Vanamõisa lisas, et aastate rekord on umbes viiskümmend korda ja see ei ole üldse naljakas, sest eksami riigilõiv on 40 eurot. Aastas tehakse 18 000 korduseksamit.
"Kui ikkagi kool ütleb, et te peaksite võtma natuke sõidutunde või mingeid asju lihvima, siis parem võtke see kaks-kolm lisasõidutundi ja tulge siis eksamile, see on rahakotile oluliselt kergem kui te pärast maksate mitu korda riigilõivu," soovitas ta.
Küsimusele, millega sõidueksamil peamiselt põrutakse, vastas Eesti Autokoolide Liidu president Enn Saard, et läbikukkumise põhjused on väga tihti kõige lihtsamad. "Parkimine, ümber nurga tagurdamine. Hästi tihti on lihtne asi: inimene sõitis 40 minutit ära ja siis ei saa lihtsa parkimisega hakkama," nentis ta.
Saard sõnas, et õigem oleks suhtuda rangemalt nendesse eksimustesse, mis liikluses toovad kaasa raske tagajärje, näiteks eksimine tagasipöördel või möödasõidul.
Samuti pelgavad paljud seda, et eksamit ei saa teha kooliautoga.
"Me küll loodame, et seda hakatakse uuesti lubama. Siis inimene saab teha selle autoga, tal kaob üks hirm ära, et see on võõras auto," lausus Saard.
Kui kooliautosid lubada, tuleb neile paigaldada salvestusseadmed, nagu praegu on eksamikeskuse autodel. See investeering pole aga kõigile autokoolidele jõukohane.
Toimetaja: Laur Viirand