"AK Nädal" uuris, millisena jääb meelde president Ilves

Video
Tiina Jaakson
9.10.2016 21:25
Rubriik: Eesti

President Toomas Hendrik Ilves annab esmaspäeval ameti üle Eesti uuele presidendile Kersti Kaljulaidile. "Aktuaalne kaamera. Nädal" uuris, millisena jääb meelde president Ilves ja tema kaks ametiaega.

Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professor Anu Toots nentis, et Ilves jääb kindlasti meelde värvika presidendina. "Ja teiseks ma arvan, et ta jääb meelde natuke ebatavalise või ebakonventsionaalse presidendina," leidis ta.

"Ma arvan, et Toomas Hendrik Ilves jääb meile meelde oma e-alase teadlikkuse poolest. Selle poolest, et ta oskas küber-Eestit maailmas väga hästi esindada," märkis omakorda Tallinna Ülikooli õppejõud ja ajakirjanik Priit Hõbemägi.

Samas märkis Anu Toots, et "kogu rahva president" Ilves kindlasti ei olnud.

"Ta oli intellektuaalide president, ta ei olnud mitte kõigi intellektuaalide president, aga ühe osa intellektuaalide president," lisas Hõbemägi.

Hõbemägi selgitas, et Ilvesel oli oma ringkond, kes teda kuulas ja keda tema kuulas. Kes need olid? Nii Anu Toots kui Priit Hõbemägi soovitavad vastust otsida vastuvõttudelt, näiteks roosiaia külaliste seast.

"Aga need inimesed, kes sellesse seltskonda ei kuulunud, ei sattunud ka presidendi lähikonda isegi siis, kui nad aktiivselt osalesid ühiskondlikus elus muidu," rõhutas Hõbemägi.

Anu Toots lisas, et Toomas Hendrik Ilves ei pruukinud presidendina täita kõigi ootusi, sest tema pilt Eestist oli selektiivne ning tema agendas ei olnud klassikalisi teemasid, nagu näiteks sotsiaalne ebavõrdsus ja ääremaastumine.

"Ilvese kõige suurem teene sotsiaalsete probleemide seas on Eesti riigi nagu pilti tõstmine noorte jaoks. Ta tegeles nendega väga palju, väga mitmete teemadega alates valimistest kuni küberturvalisuseni ja väga selliste moodsate teemadeni välja," rääkis Toots.

Professor Toots meenutas ainulaadset pilti, mida märkas aastate eest Tallinna Ülikooli fuajees, kuhu oli rajatud valimisjaoskond. Et noored seisid seal kannatlikult pikas järjekorras, et valimistel oma hääl anda. Seda nimetab ta Ilvese eeskujuks ja heaks mõjuks noortele.

Presidendi mitmete sisemaiste algatuste seas on sõnavõistlus ehk sõnaus, mis rikastas meie keelt selliste sõnadega nagu taristu, kärgpere või vabakond. Valitsuse valeliku poliitika vastastest protestidest alguse saanud nn jääkeldri arutelu kokkukutsumist nimetab Anu Toots õige hetke tabamiseks. See legitimeeris tänavaprotestid, tehtud ettepanekuid arutas parlament ja tulemusena suurenes poliitikas osalejate ring. Rahvakogu ettepanekul lubati näiteks juba järgmistele valimistele uustulnukatena senisest väiksema liikmeskonnaga parteisid.

Tootsi hinnangul oli president Ilves aga poliitikute jaoks pigem mugav president. "Selle pärast, et olgu ta noomis küll, enam-vähem igas kõnes oli mingi jupikene näpuviibutust erakondade suhtes või parlamendi suhtes, aga sellele ei järgnenud midagi."

Suhted meediaga

Erinevalt varasematest presidentidest muutus aasta-aastalt üha tavapärasemaks, et meediast sai teada ka presidendi eraelu kohta.

"Eestis meedia on olnud traditsiooniliselt üsna mõistev ja arusaav presidendi eraelu suhtes nii, et rohkem kui meedialt oodata. Ma arvan, meedia ei ületanud piire selles asjas," lausus Priit Hõbemägi.

Ometi ei olnud presidendi suhted siinse ajakirjandusega alati just kõige kaunimad ja mälestus neist on vilets. Priit Hõbemägi sõnul käitus president ajakirjandusega kodus ühtemoodi, välismaal aga teisiti.

"President Ilves on Eesti ajakirjandust noominud väga karmilt, ta on nimetanud ajakirjandust "tintlaks". Ta ei ole niimoodi rääkinud siis, kui ta on samal pressikonverentsil Ameerika Ühendriikide presidendiga või mõne lääneriigi juhiga, ta on teinud seda siis, kui tegu puudutab Eesti ajakirjanikke," selgitas Hõbemägi.

Hõbemägi märkas ka, et oma teiseks valitsemisajaks oli president juba väsinud. Kõige viimane kohtumine ajakirjanikega presidendi portree avamisel läinud reedel oli aga sõbralik ja soe.

Gruusia ja Ukraina, küberkaitsekeskus ja Lennart Meri konverents

Välispoliitikas seisis Toomas Hendrik Ilves jõuliselt nende eest, kellele tehti liiga, näiteks Gruusia ja Ukraina.

"Loomulikult ei oska me nüüd hinnata, et kui palju avaldas see mõju sellele, et see sõda lõppes, aga no ilmselt mingit mõju avaldas. Eesti lipp oli põhimõtteliselt ju sõjatsoonis, Vene tankid olid ju mõnekümne kilomeetri kaugusel Thbilisist ja see kindlasti ikkagi mängis mingit rolli," rääkis Diplomaatia peatoimetaja Erkki Bahovski.

Bahovski meenutas, et president Ilves on nii kõrgetasemelistel kohtumistel kui konverentsidel esinedes seisnud selle est, et Ukraina küsimust ei unustataks. Ukraina eest ja Ukraina toetuseks kõneles president Ilves näiteks kahe aasta eest toimunud USA presidendi Barack Obama visiidil Eestisse.

President Ilvese esimesse ametiaega jäid Venemaalt manipuleeritud katsed muuta Eesti pronksiöö rahutuste ja mastaapsete küberrünnakute abil ebastabiilseks. Ilves tõi küberkaitseteemad rahvusvahelise avalikkuse ette, küberteemast sai Eesti agenda ning Eesti sai NATO küberkaitsekeskuse.

"Kõiki neid arutelusid ja mõtisklusi selle üle siis, mis on kübersõda, mis on küberrünnak. Eesti on paljuski selle arutelu ja selle mõõtme taga," nentis Bahovski.

Aktuaalseid välis- ja julgeolekupoliitilisi küsimusi mõtestavad maailma tippanalüütikud ja poliitikud kord aastas Eestis. See president Ilvese algatatud traditsioon saab tuleval aastal kümneseks.

"Nüüdseks me oleme jõudnud nii kaugele, kui me saame rääkida, et Lennart Meri konverents on nagu ise kaubamärk, et see on koht, kuhu inimesed ise tahavad tulla. Et me ei pea ilmtingimata alati kõiki kutsuma, selgitama kuskohal gloobuse peal on Eesti," lausus Bahovski.

Toimetas
Laur Viirand

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Välisilm
Täna 21:40

Välispoliitilisi sündmusi ja Eesti välispoliitikat kommenteerib ning analüüsib Tarmo Maiberg.

täna vikerraadios

foto
Reporteritund. Ootused haldusreformile Lääne-Nigula näitel
Täna 14:05

Esmaspäevase reporteritunni intervjuud on salvestatud Läänemaal, kus haldusreformi käigus plaanivad tänased Lääne-Nigula, Nõva, Noarootsi, Martna ja Kullamaa ühineda suureks Lääne-Nigula vallaks keskusega Taeblas.
Saade püüab anda aimu, millised on ühinemise eel inimeste ootused, mured ja kartused. Teiste seas saavad sõna Nõva lapsevanem Kaidi Silver-Schöbe, Noarootsi ettevõtja Ebekai Härm, Piirsalu külaseltsi eestvedaja Lea Lai. Vallavõimude poolset vaadet annavad usutlustes Kullamaa vallavanem Jüri Ott ning Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus.
Saate autor on Arp Müller.

R2 aastahiti hääletus