Fotod: ajateenijad harjutasid juhtimispunktide kaitsmist
Sel nädalal harjutasid Kalevi jalaväepataljoni, Scoutspataljoni ning staabi- ja sidepataljoni ajateenijad ja kaitseväelased viiepäevasel ühisharjutusel Kloogal erinevaid lahinguliike ja muuhulgas juhtimispunktide kaitsmist lahingus.
"Õppuse eesmärk oli õpetada nii juhtimispunktide kaitset kui harjutada tegutsemist olukorras, kus üks lahinguliik vahetub kiirelt teisega," ütles harjutuse juht, 1. jalaväebrigaadi Kalevi jalaväepataljoni lahingtoetuskompanii ülem leitnant Ivo Peets.
Vastavalt harjutuse kavale pidid viiskümmend Kalevi jalaväepataljoni ajateenijat tõrjuma nii Scoutspataljoni mehhaniseeritud jalaväerühma rünnakuid kui ründama staabi- ja sidepataljoni ajateenijate kaitstavat kindlustatud juhtimispunkti.
Harjutuse esimesel kahel päeval rajasid allüksused kindlustatud positsioonid ja tõkked. Järgnevatel päevadel aga mehitasid vaatlusposte, lõid toimiva jao- ja rühmatasemel tulesüsteemi, korraldasid varitsusi ning hankisid varjatult teavet vastase tegevuse kohta. Eraisikuteks kehastunud vastase luurajate tabamiseks püstitasid ajateenijad teedele kontrollpunkte ning harjutasid autode peatamist ja läbiotsimist.
Ühisharjutusel osalenud kuusteist staabi- ja sidepataljoni ajateenijat saabusid teenistusse eelmise aasta juuli- ja oktoobrikutsega ning arvatakse reservi pärast kaitseväe suurõppust Siil 2015. Kalevi jalaväepataljoni tulevased nooremallohvitserid alustasid ajateenistust käesoleva aasta jaanuaris ning jätkavad 1. jalaväebrigaadis ka peale Siili, olles instruktoriteks 2015. aasta juuli- ja oktoobrikutsega teenistusse saabuvatele ajateenijatele.
Kuperjanovlased pidasid Sirgalas laskelaagrit
Täna lõppes ka Kuperjanovi jalaväepataljoni ajateenijate laskelaager Sirgalas, mille teemaks oli jalaväerühma rünnak miinipildujate toetusel.
"Laager õnnestus igati, kõik tegevused said planeeritud mahus ja ohutult läbi viidud ning läbiviijad suutsid rühmaülematele anda suurima võimaliku tegevusvabaduse nii jagude manöövris kui toetusrelvade kasutamises. See töö väärib kvaliteedimärki,“ ütles Kuperjanovi jalaväepataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere.
Tema sõnul koostasid kõik rühmaülemad rünnakuplaani, juhtisid jagusid ja toetusüksuseid lahingus vastavalt nende funktsioonile ja võimekustele ning kogesid ka seda, et algsesse plaani tuleb vajadusel muudatusi teha, kui see enam ei toimi.
Seitse päeva kestnud laskelaagris osalesid kõik kolm jalaväekompaniid, seal hulgas kompaniide miinipildujarühmad, täpsuslaskurid ja tulejuhid. Laagrit toetasid tagalakompanii erialarühmad ning staabikompanii. Lisaks viisid sõjakooli kadetid tegid staabikompanii kahele rühmale rühma lahinglaskmise harjutuse rünnakul ja kaitsel.
Laskelaagris kasutasid pataljoni võitlejaid kõiki oma varustuses olevaid relvi - käsitulirelvad AK-4, kuulipildujad KSP-58, tankitõrjegranaadiheitjad CG, snaiperpüssid, 81 mm miinipildujad. Lisaks kasutasid nad staabikompanii laskmistel 12,7 mm raskekuulipildujat Browning ja 40 mm rauaalust granaadiheitjat.
Rünnaku harjutustesse olid integreeritud meditsiiniabi andmine nii oma kui vastase sõduritele, vastase langenute käitlemine, kaudtule tellimine ja juhtimine, kõrgemale üksusele lahinguettekannete tegemine ning vastase parda- ja kaudtulerelvade mõjualasse sattumise drillide rakendamine.
Toimetaja: Laur Viirand