Kivirähk: vaevalt Kallas niisama diskussiooni algatab, tal peab olema toetus taga
Sotsioloog Juhan Kivirähk usub, et Siim Kallas ei algataks oma presidendikampaaniat, juhul kui tal pole vähemalt Reformierakonna toetust selja taga. Läbi käinud nimedest peabki ta Kallast kõige tõenäolisemaks Reformierakonna ametlikuks kandidaadiks Eesti presidendi ametikohale.
Vähem kui poole aasta pärast saab Eesti omale järgmise presidendi. Siim Kallas on esimene, kes andis täna selge signaali, et plaanib presidendiks kandideerida. Sotsioloog Juhan Kivirähk meenutas, et Siim Kallas on ka varem väljendanud valmisolekut presidendiks kandideerimist kaaluda, kui talle vastav ettepanek tehtaks.
„Kui sellise mastaabiga poliitik tuleb välja ametliku teadaandega oma kandideerimisest, on ta külap vahepeal saanud nii oma erakonnalt kui ka võib-olla mõnelt teiselt erakonnalt signaale, et tema kandidatuur võib läbi minna. Vaevalt ta tuleb niisama diskussiooni algatama, vaid ta omab ikkagi mingeid reaalseid väljavaateid seda kohta saada,“ arutles Kivirähk Vikerraadio saates „Uudis+“.
Eestit ja Ameerikat võrrelda ei saa
Avalikkust ja ajakirjanikke pidas ta pisut kärsituks ja võrdlemist Ameerika Ühendriikide presidendivalimistega, millest Eestis justkui rohkem teatakse kui Eesti presidendivalimistest, kohatuks.
„Ega Ameerikaski käi ju tegelikult veel presidendivalimised, vaid eelvalimised erakonna sees, et kes saab ühe või teise erakonna presidendikandidaadiks. Kui võrrelda Eesti ja Ameerika presidendi võimuvolitusi ja valimise korda, siis ei saagi oodata, et Eestis väga aktiivselt mingi presidendikandidaatide debatt toimuks,“ selgitas Kivirähk. „Kuna ideaaljuhul toimub valimine riigikogus, siis on tegemist poliitikute kokkuleppega ja polegi vaja nii väga avalikkust kaasata ja avalikku huvi uurida.“
Seda, et avaliku arvamuse kohaselt on populaarseim kandidaat Marina Kaljurand, pidas Kivirähk suuresti meediaväljaannete teeneks, kuivõrd avalik arvamus suuresti peegeldab meedias kirjutatud. Kaljuranna tugev kandidatuur on tema hinnangul kerkinud esile sellega, et üha häälekamalt on jutuks tulnud, et järgmine Eesti president võiks olla naine, teiseks aga räägib Kaljuranna kasuks see, et poliitliselt on ta veel nö puhas leht.
„Kogu varasem ajalugu näitab, et tihti see, kes presidendiks saab, ei tulegi välja veel riigikogus, vaid seatakse üles alles valimiskogus, nii et siin on erinevad taktikad. Kui nüüd Siim Kallas nii julgelt esimesena välja tuli, siis ma usun, et tehakse tööd, et saaks ta ära valida riigikogus,“ pakkus Kivirähk.
Kivirähk meenutas, et riigikogus on olnud aegu, kus mõni erakond pole riigikogus presidendivalimistest üldse osa võtnud ja on lausa keelanud oma liikmetel sellel istungil osaleda.
„Näiteks 2006. aastal ei osalenud Keskerakonna ja Rahvaliidu saadikud istungil, sest äkki keegi oleks muidu kogemata hääletanud seal Ergma või Ilvese poolt. Nende kandidaat Rüütel tuli välja alles teises voorus valimiskogus,“ tuletas Kivirähk meelde. Seetõttu usub ta, et erakonnad jälgivad täpselt, mis hetkel nad oma kandidaadiga välja tulevad ja kas lootus on pigem riigikogul või valimiskogul.
Ootaks debatti Eesti tulevikust
Sotsioloog avaldas lootust, et Kallase nime peale hakkavad ka teised end üles andma.
„Kui nüüd Reformierakond ametliku seisukoha võtab ja hakkavad debateerima Kallas ja Kaljurand, siis ka see annaks kindlasti suuremat kaalu mõlemale, ükskõik, kummale poole see Reformierakonna kaalukauss lõpuks siis kaldub. Kindlasti on need kandidaadid valimiskogus tugevamal positsioonil, kes varem üles seatakse,“ analüüsis Kivirähk. „Kallast teame läbi ja lõhki. Kaljurand, keda me teame siiski rohkem välispoliitika tegijana, tema puhul oleks huvitav teada, kuidas ta Eesti elu erinevaid küsimusi näeb, sest avalikkus ootab sellist presidenti, kes mängib teatud rolli ka Eesti siseelus,“ rõhutas Kivirähk.
Ta meenutas, et möödunud aastal president Ilvese poolt õhku visatud mõte, et vanaviisi enam jätkata ei saa, ootab edasiarendamist ja vastust, kuidas siis saab.
„Kui valitsus leiab, et parem on tegelda peenhäälestusega, siis peab olema mõni institutsioon, kes suunab diskussiooni ka laiemale pinnale ja vaatab kaugemale tulevikku, kuidas Eesti võiks areneda,“ lootis Kivirähk seda arutelu presidendikandidaatidelt. „Kui Kallas nüüd esimesena välja tuleb, siis see vast ärgitab ka kedagi teist ta kõrvale tulema ja tekib debatt, sest presidendi koht Eestis nüüd nii tähtsusetu ka ei ole, et siin midagi arutada pole.“
Kõik kandidaadid on arvestatavad
Kivirähk leiab, et opereerima peaks siiski enama kui vaid 1-2 populaarsema nimega, eriti kuivõrd rahvas presidenti ei vali.
„Tegelikult peaks arvestatavaks pidama kõiki, kes seal presidendikandidaatide topis on – Marina Kaljuranna kõrval on kindlasti ka Siim Kallas olnud arvestatava toetusega, samuti Edgar Savisaar ja Indrek Tarand. Ülejäänud kandidaadid on juba vähem toetust kogunud,“ väitis Kivirähk.
Ise peab Kivirähk Reformierakonna ametliku kandidaadina kõige tõenäolisemaks just Kallase pealejäämist.
„Mulle tundub, et Siim Kallase pikaajaline kogemus kaalub lõpuks ka Reformierakonna eelistused üles ja ma arvan, et ka laiema poliitilise konsensuse otsimisel on Siim Kallasel paremad positsioonid,“ arutles Kivirähk.
Toimetaja: Merilin Pärli