Hanso: praegu on riigikaitse prioriteet maavägi, kuid tegeleda tuleb ka merekaitsega
Eesti merekaitse arendamine sõltub prioriteetidest ja riigi rahalistest võimalustest, ütles riigikaitsekomisjoni esimees ja endine kaitseminister Hannes Hanso, kommenteerides hiljuti valminud Eesti merejulgeoleku uuringut.
Uuringu projektijuht Jaan Murumets ütles "Aktuaalsele kaamerale", et selles osas, mida politsei- ja piirivalveamet teeb rahuajal piirirežiimi tagamiseks, puudujääke pole.
"Probleemid hakkavad tekkima kriisi- ja sõjaolukorras, kus on vaja teistsuguses kvaliteedis, teistsuguses täpsusastmes arusaamist selles, kes Eesti territoriaalvetes, Eesti majandusvööndis toimetab," tõdes ta.
Riigikaitsekomisjoni liige, erukindral Ants Laaneots ütles, et merejulgeolek ja merekaitse on üles ehitamata ja praeguses olukorras kardaks tema pigem ohtu merelt kui maalt, sest Läänemeri on Venemaale olnud alati strateegiliselt tähtis ning kontroll selle üle tähendaks kontrolli Balti riikide üle.
"Putin suurendab pidevalt sõjalist võimekust Balti regioonis. Kaliningrad on täis topitud Vene üksusi, sõjalaevade hulk kasvab pidevalt ja nende võimekus kasvab uute raketisüsteemide näol," selgitas ta.
Laaneots ütles, et merejulgeolekuga tegelevaid ametid on mitu - veeteede amet, piirivalve, merevägi ehk kõik võimekused on killustatud. Tema hinnangul tuleks need ametid siduda. Ta lisas, et praegu pole ühtset mereseiresüsteemi ja juhtimiskeskust.
"Mereväe võimekus on kolme miinijahtijaga tagatav lõhkekehade otsimine ja kahjutuks tegemine. Mingeid muid võimekusi ei ole olemas. Kõige olulisem on see, et rannakaitse puudub täielikult," ütles Laaneots.
Tema sõnul saaks rannakaitset arendada Kaitseliidu baasil. Esmalt tuleks aga tema sõnul paika panna mereseiresüsteem. Laaneots lisas, et probleem on selles, et kaitsejõudude loomist alustati nullist ja varustus on kallis.
Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse ja kaitseväe ühendatud õppeasutuste analüütikute tehtud uuringut hakkab arutama riigikaitsekomisjon. Komisjoni esimees Hannes Hanso ütles, et praegu on riigikaitse prioriteetide seas maavägi, kuid samm-sammult tuleb tegeleda ka merejulgeolekuga.
"Me peame endale väga selgelt aru andma - nende kaitsekulutustega, mis meil on, ehitame endale üles seda sõjaväge, mida selle rahaga teha saab. Ma usun, et kui lisame kas või uuringus välja toodud kolm laeva, lennukid, helikopterid, vaatlusjaamad, siis räägime siin miljardist või oluliselt suuremast summast," ütles Hanso.
Uuring tehti kaitseministeeriumi initsiatiivil, et saada probleemidest põhjalik ülevaade. Uuringu projektijuht Jaan Murumets ütles, et otsused tulevad seda targemad, mida parem analüütiline informatsioon on otsustajatel.
Lisaks infole töötati välja metoodika, mille abil saab erinevate ametkondade probleeme ja lahendusi omavahel võrrelda.
Toimetaja: Merili Nael