Fotod: Saaremaal alustas tööd Eesti suurim maapealne päikesejaam

  • image

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

  • photo

    (Foto: Margus Muld/ERR)

Margus Muld, Saikla
29.08.2016 18:52
Rubriik: Eesti

Saaremaal Saiklas alustas tööd Eesti suurim maapealne päikesejaam, mis koosneb 1200 päikesepaneelist.

Päikeseenergia on perspektiivne valdkond, kus tehnoloogia täiustub iga aastaga, samas langeb ka paneelide hind umbes viis protsenti aastas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Kristo Kiiker rajas oma seni Eestis suurima maapealse päikesejaama kui investeeringu tulevikku.

"Projekti kogumaksumus on umbes 370 000 eurot pluss käibemaks. Osa on PRIA investeeringutoetus ja ülejäänud osa on panga abi. Loodame, et see asi tasub ära viie kuni kaheksa aastaga, sõltub muidugi sellest, kuidas päike paistab ja kuidas on elektri hind börsil," rääkis Saikla päikesejaama omanik.

Saaremaa on kohana päikesejaama rajamiseks Eestis üks paremaid paiku, sest lisaks päikesele on sellise jaama tootlikkuse jaoks oluline ka jahutus ehk tuul. Ideaalis annabki päikesepaneel energiat just kõige rohkem päikeselise ja tuulise ilmaga.

"Kõige paremad ilmad on kevadised - märtsist maini on väga head toodangud ja ka juunis. Aga juuli-august on juba kehvemad toodangukuud, sest siis on lihtsalt õhuniiskust rohkem," selgitas maaülikooli doktorant, Helioest juhatuse liige Priit Pikk.

"Praegu on 5,4 kW, see kõigub kogu aeg, olenevalt sellest, kuidas päike paistab. Inverter annab maksimaalselt välja 27 kW, nii et ruumi tõusta on," ütles Kiiker.

Praegu töös olevad ja lähiajal paigaldatavad päikesejaamad on püsti pandud valdavalt erinevate toetuste abil.

"Üks on investeeringutoetus, teine on elektrimüügi toetus. Aga kui on üks olemas, võib ka teha. Ilma toetuseta teha, nii et toetust üldse pole, sellel ei ole mõtet," sõnas Pikk.

Selle päikesejaama eluiga on suurusjärgus 30 aastat. Samas pole omanik kindel, kas jaam ikka nii kauakas püsti jääb.

"Vaadates, kuidas tehnoloogia on 30 aastaga arenenud, siis ei ole kindel, kas sellist asja on mõtet siin 30 aastat püsti hoida," arvas Kiiker.

Priit Pikk ütles, et viimastel aastatel on Eestis kasvanud igal aastal päikesest toodetava elektrienergia võimsus 5 mW võrra kümnete uute ehitatud päikesejaamade abil.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

täna vikerraadios