Tomusk: Euroopa Nõukogu raporti ettepanekud on üsna arusaamatud
Keeleinspektsiooni juht Ilmar Tomusk ei mõista, miks jõudsid Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse komisjon avaldatud raportisse kriitika ja ettepanekud, millele on juba tähelepanu pööratud. Samuti kinnitas Tomusk, et inspektsioon kasutab juba ammu paindlikumaid ettekirjutustel ja sunnirahal põhinevat süsteemi, mis on tema hinnangul olnud efektiivsem kui ühekordsete trahvide kirjutamine.
Euroopa Nõukogu rahvusvähemuste kaitse komisjon avaldatud raportis, mis kritiseerib Eesti keele- ja kodakondsuspoliitikat, tehakse etteheiteid ka Eesti keeleinspektsioonile, kes komisjoni hinnangul keeleseadust liiga paindumatult rakendab ja kelle tegevus on suunatud karistamisele.
Ilmar Tomusk ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et raportis soovitatakse Eestil lõpetada keeleoskamatute töötajate trahvimine. "Sel teemal oli minul kohtumine raporti koostanud komitee esindajatega, kes käisid inspektsioonis möödunud aasta 21. novembril," rääkis Tomusk.
Enam kui tund aega kestnud kohtumisel tutvustas Tomusk külalistele Eesti keeleseadust, sellest lähtuvaid nõudeid aga ka keeleinspektsiooni tegevust.
"Samuti tutvustasin neile seda, et 19. juunil 2014 võttis riigikogu vastu seaduse, millega lõpetati viletsa keeleoskusega töötajate trahvimine, mis tähendab seda, et 1. jaanuarist 2015 ei ole keeleinspektsioonil õigust töötajaid trahvida," selgitas keeleinspektsiooni juht.
Tomusk tunnistas, et talle jääb täna avaldatud raportis tehtud ettepanekud üsna arusaamatuks. "Sel hetkel kui me kohtusime ja teavet jagasime, siis oli see otsus juba tehtud ja oli teada, et töötajad enam ei trahvita," toonitas Tomusk.
Pidev jälgimine on parem kui ühekordne trahv
Tema väitel on Eesti keeleinspektsiooni tegevus olnud üsna paindlik, kuna trahvi asemel tehakse tihti ettekirjutus, mille täitmiseks antakse inimesele piisavalt aega, nagu seda seaduses sätestatud kord ette näeb. "Me arvestame iga töötaja puhul, kui palju tal keele õppimiseks aega läheb, kuid ühe taseme võrra keeleoskuse tõstmiseks anname ikkagi vähemalt aasta aega," kinnitas Tomusk.
Kui inspektsioon teeb ettekirjutuse, siis tehakse ka hoiatus sunniraha kohta. "Sunniraha on väga paindlik vahend, mille ülemmäär on 640 eurot. Trahvi ülemmäär oleks palju kõrgem," ütles Tomusk.
Sunniraha ei pea rakendama ka siis, kui ettekirjutuse saanud inimene keeleeksamil läbi kukub.
"Kui inimene õpib usinasti aga ei suuda eksamit sooritada ehk saab näiteks 60 punktist 59, siis sunniraha rakendamisel saame jätta selle rakendamata või teha seda minimaalselt ning teha uue ettekirjutuse," selgitas Tomusk.
Keeleinspektsiooni juhi väitel on sunnirahal põhinev meetod olnud efektiivsem kui trahvimine. "Me oleme sunniraha rakendanud aastast 2012 ja me näeme, et see võib olla töötab isegi paremini trahv, mis on ühekordne meede," rääkis Tomusk. Varasemalt oligi tema väitel nii, et trahvitavad soovisid karistust, sest pärast seda jäeti nad rahule.
"Tänane ettekirjutuste ja sunnirahade süsteem jätab inimese kogu aeg meie jälgimise alla - me ei jäta teda rahule, sest me kontrollime teda jälle ja jälle ning meil on selline leebe aga järjekindel mõjutusvahend, mis pikemas perspektiivis on tõhusam kui trahvimine," arvas inspektsiooni juht.
Seetõttu on tekkinud keeleinspektsiooni juhil küsimus, miks sellised ettepanekud üldse raportisse jõudsid. "Kogu teave, mis näitas, millised muudatused on meie keelega seotud õiguses toimunud, anti ühest otseallikast teisele otseallikale üle," rõhutas Tomusk.
Toimetaja: Allan Rajavee