Indrek Sirk andis ülevaate olulisematest muudatustest liiklusseaduses
1. mail jõustus liiklusseaduses 90 muudatust. Ülevaate olulisemast andis liiklusjurist Indrek Sirk.
Sirk ütles "Terevisioonis", et suur osa nendest 90-st muudatusest on kas kosmeetilised muudatused, kus on muudetud lihtsalt termineid või on tegemist väga kitsa valdkonna inimesi puudutavate muudatustega.
"Näiteks sõidumeeriku küsimus, natuke ka tervisetõendite küsimus, mis puudutab just erisõidukitega liiklevaid juhte, kutselisi juhte ja c- ja d-kategooria sõiduki juhte. Tavasõidukijuhi jaoks väga olulisi muudatusi ei ole," ütles Sirk.
Kõige olulisemad muudatused on Sirki sõnul ühissõiduki raja osas. Ta ütles, et nüüd võib ühissõiduki rajal näha ka muid sõidukeid.
"Eelkõige võib seal näha eritalituse sõidukeid, millel on lubatud seal liigelda. Varem oli näiteks politseiautol õigus seal ainult vilkuriga sõita. Teine kategooria sõidukeid on elektriajamiga sõidukid. Nemad võivad vabalt ühissõiduki rada kasutada," lausus ta.
Sirki sõnul ei ole elektriautode puhul neid alati võimalik väljastpoolt ära tunda ja see võib tekitada teistes juhtides segadust ja soovi samuti ühissõiduki rada kasutada.
"Loomulikult võib ühissõiduki rajale panna ka eraldi märgi, et teatud liiki sõidukid, näiteks jalgrattad, mootorrattad võivad seda, kas kellaajaliselt või lihtsalt oma sõiduki kategooriast tulenevalt kasutada," seletas Sirk.
Liiklusseaduse muudatusi ellu viies unustati ka üks asi ära. "Need kohad, kus ühissõiduki rada lõpeb ristmikul ära, seal väga tihti antakse ühissõidukitele n-ö eelnev roheline tuli, ehk ühissõiduk võib üle ristmiku sõita enne, kui põhifoorides roheline tuli süttib ja reastuda siis kolonni ette. Need sõidukit, kes küll võivad ühissõiduki rada kasutada, nemad ühissõiduki foorist juhinduda ei saa. See muudatus jäeti tegemata.Nii, et kui elektriauto juhtub seisma ühissõiduki rajal bussi ees, siis peab tema ootama ära rohelise tule ja tuleb hakata ümber reastuma põhiliikluse vahele," rääkis liiklusjurist.
Ühissõiduki raja osas muutus veel üks asi. "Kui varem oli põhimõte selles, et tuligi sõita ühissõiduki rajal enne pöördeid ja siis kui taheti reisijat sõiduki peale võtta või sealt maha lasta, siis nüüd tuleb seda teha vahetult enne pööret ja tegelikult ei peagi enam ühissõiduki rajale pöördeks sõitma ja võib seda pööret teha n-ö üle ühissõiduki raja," lausus Sirk. Ta nentis, et see võib tekitada segadust eriti neis juhtides, kes olid harjunud aegsasti ühissõiduki rajale minema, et teha järgmisel ristmikul pööre ära. Nüüd võib selle eest isegi karistada saada.
Sirk tuletas meelde, et alates 1. jaanuarist jõustusid muudatused seoses juhtimisõiguse puudumisega seotud rikkumistega. Tema sõnul on kõige olulisem muudatus see, et nende inimeste puhul, kes süstemaatiliselt juhtimisõiguseta autot juhivad, kohaldatakse nüüd kriminaalkaristust.Süstemaatilisus algab kolmandast juhtimisõiguseta vahele jäämise korrast. Siis ootab ees kriminaalkaristus rahalise karistuse või vangistuse näol.
Sirk rääkis, et see on tõsine sanktsioon arvestades seda, et juhtimisõiguse saamiseks tuleb olla n-ö puhas leht. Ei tohi olla kriminaalkaristusi ja ka juhtimisõiguseta sõitmise rikkumisi. "See pikendab nendel inimestel juhtimisõiguse saamise võimalust märkimisväärselt. Kui väärteo karistus kustub 12 kuuga trahvi tasumisest, siis kriminaalkaristus kolme aastaga."
Rääkides dokumentidest, mis autorooli istudes peavad kaasas olema, ütles Sirk, et piisab isikuttõendavast dokumendist. "Kindlustust ei ole vaja tänapäeval kaasas kanda, juhiluba asendab isikuttõendav dokument eeldusel, et tegemist on Eesti juhiloaga. Eestis registreeritud auto puhul peab registreerimistunnistus kaasas olema ainult sellisel isikul, kes ei ole auto omanik, ega ole kantud registreerimistunnistusele kasutajana. Leevendus tehti veel selles osas, et kui need inimesed, kes ei ole liiklusregistrisse auto kasutajana märgitud pidid varem kandma originaalregistreerimistunnistust kaasas, nüüd piisab ka selle koopiast."
Sirk lisas veel, et täienenud on hoiatusmenetlused. "Kui varem hoiatustrahve kohaldada ainult valesti parkimise, kiiruse ületamise ja foorinõuete rikkumise eest, siis 1. maist on see võimalik ka ülevaatuseta ja kindlustuseta sõitjate puhul. Kui kaamera fikseerib ära sõiduki, mis liigub ilma kindlustuse või ülevaatuseta, siis võib posti teel tulla koju kuni 25 eurone trahv," lõpetas Sirk.
Toimetaja: Aleksander Krjukov