Anvelt: inimväärikuse äravõtmine ei saa olla rahakoti röövimisest kergem kuritegu

Video
10.05.2016 20:58
Rubriik: Eesti

Kui praegu otsitakse vaenu õhutamise uurimisel reaalset ohtu kellegi elule või tervisele, siis töös olev seadusandluse muutmine annaks võimaluse inimene vastutusele võtta ka siis, kui oht on avalikule korrale, ütles endine justiitsminister Andres Anvelt (SDE).

Kui praegu otsitakse vaenu õhutamise uurimisel reaalset ohtu kellegi elule või tervisele, siis töös olev seadusandluse muutmine annaks võimaluse inimene vastutusele võtta ka siis, kui oht on avalikule korrale, ütles endine justiitsminister Andres Anvelt (SDE).

Anvelt rääkis "Vabariigi kodanikes", et karistusseadustikus on küll olemas paragrahv, mis räägib vaenu õhutamisest, kuid see on kitsas ega vasta ühiskonna vajadustele.

"Kui tänasel päeval eeldab [paragrahvi rakendamine] reaalset ohtu kellegi tervisele või elule, siis see, mis me arutame, on teise tähendusega ja tuleb korrakaitseseadusest. Räägime avaliku korra ohustamisest," ütles Anvelt.

Ehk see oht peab olema palju laiem ühiskonnas. Oht, mis võib kaasa tuua murrangulised sündmused, milleks võivad olla rahutused, vägivallateod, konkreetse ühiskonnagrupi alavääristamine-põlastamine. Teisisõnu, see võib kaasa tuua reaalse ohu avalikule korrale.

Anvelt märkis, et täna puudub karistusseadustikus raskendavate asjaolude hulgas klausel, kui kuritegu sooritatakse sinu vastu seetõttu, et sa oled kellegi jaoks mingis alaväärses grupis. Oled teisest rahvusest, kannad endas muid ideid.

"Alati toon näiteks, et kui tänaval tullakse sulle kallale ja antakse peksa selleks, et sult rahakott kätte saada, on see röövimine. Aga kui sulle antakse peksa sellepärast, et sa oled teist nahavärvi või räägid teist keelt, siis sisuliselt on see avaliku korra rikkumine ehk tal pole raskendavat tegurit," selgitas Anvelt probleemi olemust.

Seega inimväärikuse äravõtmine on tänase seadusandlusel all palju kergem kuritegu kui rahakoti äravõtmine, tõdes endine justiitsminister.

Vandeadvokaat Karmen Turk ütles, et pooldab raskendavate asjaolude lisamist, sest seadusandja poolelt on see ammust aega tegemata töö. "Tõepoolest, raskendav asjaolu omakasu eesmärkidel on olemas, raskendav asjaolu mingitel muudel eesmärkidel pole olemas."

Turk möönis, et kindlasti eksisteerib vihakõne ka kujul, mille kriminaliseerimine võib olla põhjendatud. "Aga... see peab olema väga selge, määratletud ja kõigile üheselt arusaadav. Mis saab olla ennetav mõju seadusel, mille sisu on nii laialivalguv, et isegi piibel võiks sinna alla minna.

"Kõigile peab olema teada, mis teole mis järgneb, mitte suur üldine mõiste vihakõne, mida tänapäeval juba teise klassi lapsed kasutavad ja mille sisu keegi ei tea," ütles Turk.

Türk tõi esile probleemi, et Eesti tahab eelnõusse sisse kirjutada võimaluse, et kriminaalvastutusele saab võtta ka rünnaku mitte isikute rühma, vaid ühe isiku vastu. "Isikuvastane solvang ei ole vihakõne, vaid lihtsalt halb kasvatus ja toob kaasa tsiviilvastutuse."

"Meie tsiviilseadustes on karistuslik kahju täiesti olemas, mis peaks isikule tagama võimed au ja väärikust kaitsta. Me ei tohiks kriminaliseerida justkui jälle laimu," lisas Turk.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!