Metsaülikool: nii haridus kui haritus tulevad õpetajakoolitusest

(Foto: ERR)
11.08.2012 22:21
Rubriik: Eesti
Eesti koolid vajavad pedagooge, kes lisaks aineõpetusele suudaks noortes arendada ka meeskonnatöö- ja ettevõtlusoskusi ning loomingulisust. Nii haridus kui ka haritus sõltuvad õpetajakoolitusest, leiavad Valgamaal Käärikul toimuvas metsaülikoolis osalejad.
Õpetajatelt nõutakse juba praegu kasina palga eest oluliselt rohkem enesetäiendamist kui teistel erialadel ja ikka on hariduse ja harituse peaprobleem õpetajakoolitus. Ikka leitakse, et koolijuhid ja pedagoogid ei suuda koostöös vanematega ellu saata selliste oskustega noori, keda ühiskond vajab, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Käärikul toimuva metsaülikooli aruteludes leiti isegi seda, et teadmised pedagoogikast on Eestis tervikuna nigelad ehk meil koolitatakse ja täiendkoolitatakse küll, kuid teadmata, miks ja kuidas.

"Õpetajad, kes meil täna koolis on, pole väga noored inimesed, nad on eakad, nende koolituse põhiraskus on olnud teistsuguses ajas ja vajadustes. Teema, mida mina täna õpetajakoolituse all mõtlen, on see, kuidas me ülikoolides koolitame uue põlvkonna õpetajaid. Mida meil on selleks, mida me ise oskame teha ja mida me tegelikult vajame?" rääkis Tartu ülikooli rakubioloogia professor Toivo Maimets.

"Mul on tunne, et ainealased teadmised on õpetajatel väga-väga tugevad. Siin justkui koolitust väga vaja pole. Pigem on küsimus väärtuskasvatuses ja õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamises - kas me oskame neid ühildada aineteadmiste edasiandmisega?" märkis sihtasutuse Noored Kooli vilistlane Iiris Oosalu.

Sihtasutuse Metsaülikool juhataja Triin Käpa hinnangul tuleb mõelda, kuidas viia loovus ja ettevõtlikkus klassiruumi. "Kuidas teha nii, et lapsel oleks koolis hea olla? Mitte et lapsed oleks seal kõik õnnelikud ja silkaks ringi, vaid et neil läbi selle, kui nad on rahul, kui neil on turvaline keskkond, ka õpitulemused paranevad. Kuidas neid kõiki omavahel kokku viia? Ja ka seda, et kool poleks tuupimiskeskne, vaid õpetaks kõiki erinevaid eluaspekte. Lõppküsimus on ju see, millist inimest on vaja meie ühiskonda? Meil pole vaja kooli kooli pärast," arutles Käpp.

Täna võrreldi Käärikul erinevate riikide haridussüsteeme. Ja küsiti, miks seni pole Eestis kogu valdkonda hõlmavat strateegiat.
Toimetas
Merili Nael

Samal teemal

Kommenteeri