Justiitsminister ei leia, et riigi õigusabi korra muutmisega peaks suurendama ka advokaatide tasu
Riigikohus otsustas, et riigi õigusabi tasude ja kulude praegune kord ning kehtestamise põhimõtted ei ole põhiseadusega kooskõlas. Kui advokatuur näeb, et otsusega peab riik suurendama ka advokaatidele makstavat tasu riikliku õigusabi eest, siis justiitsministri hinnangul see nii ei ole.
"Meie jaoks on selles riigikohtu otsuses positiivne see, et riik on sunnitud selle tasu korra uuesti üle vaatama ja midagi ette võtma. Teiseks viitas riigikohus mõnes oma otsuse lõigus ka sellele, et valesti kehtestatud tasud võivad olla põhiseadusega vastuolus," rääkis vandeadvokaat ja advokatuuri esimees Hannes Vallikivi "Aktuaalse kaamera" vahendusel.
Justiitsminister Urmas Reinsalu kinnitab, et õigusabi tasude üle on käimas kohtuvaidlus ja riigikohtu otsus seda ei puuduta. Küsimus on vaid selles, kes kehtestab õigusabi määramise korra.
"See riigikohtu otsuse sisustamine ei ole ülemäära keeruline. Selle tänase advokatuuri kehtestatud korra peaks kehtestama kas parlament ise või parlamendi volituse alusel valitsus või minister," selgitas Reinsalu.
Advokatuuri hinnangul sunnitakse nende liikmeid töötama turuhinnast kolm korda odavamalt. Aastas makstakse riigi õigusabi eest 3,8 miljonit eurot ja see summa tuleb ära jagada erinevate kohtuasjade vahel, nende arvust olenemata. Vallikivi toob näiteks praegu käiva Assar Pauluse protsessi, millega on hõivatud üle paarikümne advokaadi ja mistõttu on eelarve lõhki. Riigi õigusabi tuleb üle vaadata, leiab advokatuur.
"Meid rahuldaks ka see, kui tellimuste arv oleks piiratud, kui me saaksime õiglase tasu eest osutada teatud arvu tunde teenust, ehk riik saab tellida nii palju teenust kui raha on. Sama nagu haigekassaga, kui aasta lõpus saab haiglal raha otsa, siis plaanilisi protseduure enam ei tehta," rääkis Vallikivi.
Reinsalu sõnul on käimas riigi õigusabi reform, kus praegu hinnatakse näiteks, kas lihtsamates kriminaalasjades peab olema riigi õigusabi automaatne või mitte ja kuidas muuta riigi õigusabi andmist ka regiooniti võrdsemaks. "Selles keskkonnas on meil võrreldes teiste riikidega inimeste õiguskaitse võimalused väga napid," nentis Reinsalu.
Toimetaja: Merit Maarits