Karnau: kohvrite pakkimise meeleolu on Eesti riigis väga tugev
Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" märkis saatejuht Andrus Karnau, et riigiasutuste Tallinnast väljaviimise plaani nõrk koht on kindlasti vähene raha, saatejuht Ahto Lobjaka hinnangul on plaan hea ja raha selleks tuleb leida.
Karnau sõnul tahab riigihalduse minister Mihhail Korb umbes 1000 inimest küüditada Tallinnast maakonnakeskustesse ja mõnda väiksemasse linna nagu Tapa ja Paldiski.
"Et hoogu maha võtta, siis küüditamine siinkohal oli tahtlik kunstiline liialdus, mis võttis kokku kõigi riigiasutuste kolimisevastaste ühise seisukoha, kes näevad selles kui mitte inimiõiguste rikkumist, siis kuritegelikku käitumist," märkis Karnau.
Samas on Karnau sõnul Korb öelnud, et haridusministeeriumi Tartust tagasi toomist kavas ei ole, samas on loobunud ta ka riigifirmade - Eesti Loto, Eesti Energia, Eesti Raudtee Tallinnast väljaviimise plaanist, kuid jätkuvalt on õhus riigiametid, riigiasutused, sealhulgas sisekaitseakadeemia.
"Kohvrite pakkimise meeleolu on Eesti riigis väga tugev," nentis Karnau.
Lobjaka sõnul on see kindlasti laiem teema, mille järelkajasid tuleb analüüsida veel aasta vältel pikemalt, kuid esialgsed negatiivsed reaktsioonid kipuvad valitsust süüdistama laiema eesmärgi puudumises.
"Tahetakse nö rapsides, meetme korras kolida sisekaitseakadeemiat Narva, midagi Tapale, midagi Paidesse ja Paldiskisse jne. Sellest süüdistusest ma ei saa aru, sest see, mida riik praegu tegema on hakanud, on esimene samm üle 15-20 aasta selles suunas, kuhu seni on mindud valesti ehk riik on nüüd asumas vähemalt mingitegi meetmetega taastama enda kohalolu väiksemates kohtades, ääremaadel," märkis Lobjakas ja lisas, et iseküsimus on muidugi detailides.
Lobjaka sõnul on Eesti väike maa, vahemaaad ei ole üleliia suured ja Narva ongi see näide, mille pealt tulekski analüüsida seda mõtet, kui sinna viia sisekaitseakadeemia, mis igal aastal võtab vastu umbes 800 noort kadetti.
"Kujutage ette, milline vitaalsuse süst see on ühele kohale, kus kõikide Eesti heade asjade puudumine kohalikke elanikke diskrimineerib. Kujutage ette segaabielude arvu, noore kontingendi häält midagi ära teha. Ma arvan, et Narva oleks 10 aastaga äratundmatuseni muutunud koht ja ma ei näe, kuidas see Eesti riigi jaoks halb oleks ja seda olukorras, kus Eesti julgeoleku jaoks on Narva praegu Achilleuse kand," arvas Lobjakas.
Karnau sõnul on aga asi pigem selles, et mitte inimesi ei taheta kolida, vaid töökohti tahetakse kolida ja küsimus on selles, kas nendes uutes asupiakdes on võimalik neid töökohti mehitada.
"Kindlasti on võimalik leida, aga kas sellisel kujul ja sellisel tasemel mehitada, see on küsimus. Ja raha on selle kolimisplaani üks kõige suuremaid kitsaskohti," nentis Karnau.
Karnau tõi näiteks sisekaitseakadeemia kolimise, mille uute hoonete jaoks võiks tulla raha Euroopa fondidest, kuid riigiasutused peaksid kolimisega saama hakkama oma kuludega.
"Selleks ei ole näha kusagil lisaraha. Seega peaksid nad seda tegema, millegi arvel ja ainuüksi see on põhjus süvenemata laiematesse eesmärkidesse, mis paneb iga vähegi mõtleva riigiasutuse juhi sõdima plaanile vastu," nentis ta.
Lobjaka sõnul kulutab Eesti riik vasakule ja paremale kümnete ja sadade miljonite ulatuses raha, mis on pehmelt öeldes küsitav, mõnikord õigustatud, mõnikord kindlasti mitte.
"Aga üldisemas plaanis luua selline suur vastuargument pinnal, et Eesti riigil on raha vähe ja kulutusi ei ole võimalik laiendada - see on paremal juhul ignorantne ja halvemal juhul pahatahtlik," nentis ta ja lisas, et seda kõike on võimalik lahendada infrastruktuuri loova laenuga.
"Olen positiivne kogu selle plaani suhtes ja raha selleks tuleb leida," märkis ta.
Toimetaja: Marek Kuul