Keila elanikud on vastu elamurajooni rajamisele kaitsealusesse mõisaparki

Video
Tiina Jaakson
19.07.2016 19:04
Rubriik: Eesti

Keila inimesed on looduskaitsealusesse mõisaparki elamurajooni ehitamise plaani vastu. Eile anti Keila linnavalitsusele üle 1500 allkirjaga petsitsioon, milles leitakse, et elamurajooni rajamine on vastuolus avaliku huviga ning park tuleks säilitada tervikuna.

Keila jõe ääres asuv ajalooline Keila mõisa park on looduskaitse all, kuid selle Ameerikas elav omanik soovib sinna elumaju ehitada. Ehitada tahetakse kortermaja, ridamaja ning paarismaju - kokku 46 eluasemega. Elamute juurde on planeeritud 86 parkimiskohta, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Paljud Keila elanikud ning samas tegutsev Harjumaa Muuseum on sellele vastu.

"See hävitaks tervikliku pargi, seda ei oleks võimalik enam edasi uurida ja Keila linnale on praegune Keila jõe park ainus roheline pärl linnas, mida ei ole siiani kahjustatud," ütles muuseumi direktor Riine Kallas.

Mõisa südames on 17. sajandist pärit ristkülikukujuline spetsiaalselt hooldatud ja kujundatud nn regulaarpark, vabakujuline park on varasemast ajast. Viis aastat on Keila mõisaparki hooldanud kõrghaljastusega tegelev ettevõte Puuabi.

"Äärmiselt mitmekülgne ja huvitav park on see Keila mõisapark ja see ongi üks tervik. Kui me raiume selle esimese väärtusklassi alla kuuluva pargiosa maha, siis see ei mõjuta vaid seda osa, mille me maha raiume, vaid kogu parki," ütles Puuabi juhataja Kristjan Kasemaa.

Ta ütles, et puid maha võttes muudetaks pargi niiskusrežiimi. Tema hinnangul võiks parki elama jääda sealsed loomad, inimesed võiks aga elada pargi ümbruses.

"Nahkhiiri on siin äärmiselt palju. Me oleme paigaldanud sel aastal siia 30 nahkhiirte pesakasti näiteks," ütles Kasemaa.

Ehitamise vastase petitsiooni koostajad pakuvad kompromisse, mis võiks sobida kõigile.

"Kui linn teeb nii omanikule kui ka keskkonnaametile kui ka keskkonnaministrile ettepaneku see looduskaitsealune park riigile osta," pakkus Riine Kallas.

"Seda me oleme arutanud erinevate ametitega ja ka riigi esindajatega ja ma arvan, et see protsess on väga pikk ja kohmakas," kommenteeris Keila linnapea Enno Fels.

Linnapea sõnul ei planeerita elamuehitust otse parki, vaid jõeäärsesse alasse. Et tegu on ehituskeeluvööndiga, tuleb taotleda keskkonnaametilt ehituskeeluvööndi vähendamist.

"Keila linn on seda planeeringut menetledes jõudnud arvamusele, et mingit elamuehitust võiks kompromissina seal lubada," ütles Fels.

Arendusega tegeleva ettevõtte Arkaadia Jõesaare OÜ nõukogu liige Peeter Võrk meenutas, et omanik sai vanematele kuuluva maa tagasi juba 20 aasta eest ja on kaua kompromissi otsinud.

"Maaomanik lubas, et annab selle ülejäänud pargiala kõik tasuta linnale ära - see on väga suur kompromiss juba temalt," ütles Võrk.

Eile lõppes planeeringu avalik väljapanek, augusti teisel poolel toimub avalik arutelu.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 2/3: Tants ümber DNA

Kuidas kasutavad Eesti erinevate teadusvaldkondade teadlased oma uurimistöös DNAd? Heidame DNA abil pilgu silmaga nähtamatute krohmseente maailma, HI-viiruse uurimisse ja inimese pärinemisse. Saatejuht ja autor Marju Himma-Kadakas, režissöör Mati Kark.

täna vikerraadios

foto
Ma elan siin. Ukrainlane Ruslan Trochynskyi  (2)
Täna 17:05

Ruslan Trochynskyi kohta võib öelda, et ta on kõige kuulsam Eestis elav ukrainlane. Sündinud Donetski lähistel ja saanud muusikahariduse Ukrainas, jõudis Ruslan oma eelmise ansambliga Haydamaky 2003.a. Viljandi Folgile. Ja kohtus siin ka oma tulevase naise Terjega.
Täna elab perekond Viljandis ja Ruslani tuntakse eelkõige populaarse folkansambli Svjata Vatra järgi.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!