Hurt: mõnede poliitikute jutt uutest kaitsevõimekustest pole realistlik
Iga kord, kui poliitik hakkab rääkima Eesti puhul mingist uuest sõjalisest võimekusest, mis ei kajastu olemasolevas riigikaitse arengukavas, siis väljub see ilmselt realistlikkuse raamest, ütles rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse asedirektor Martin Hurt julgeoleku teemat käsitlevate "Valimisstuudiote" eel.
Julgeolekuekspert ütles, et kui parteide programmides räägitakse lubadusest eraldada riigikaitsele ka tulevikus vähemalt 2% sisemajanduse kogutoodangust, siis tegelikult on see aastaid tagasi kirjutatud riigikaitse arengukavasse.
"Kui üks või teine erakond ütleb nüüd, et vaja on välja arendada rannakaitse, keskmaa õhutõrje, siis ei ole see praeguste plaanide kohaselt üldse rahastatud," rääkis Hurt intervjuus Vikerraadiole.
Kui need erakonnad samal ei luba ka lisaraha, siis saab Hurda sõnult ainult eeldada, et uusi võimeid rahastatakse olemasolevate tegevuse arvelt. Seega kuskilt tuleks midagi ära jätta, kuid sellest keegi ei räägi.
"Atraktiivsete lubaduste puhul, nagu uued võimed kaitseväele ja uued ülesanded kaitseliidule, on täiesti ebaselge, kus selleks raha võetakse," sõnas ta.
Ta rõhutas, et iga kord, kui poliitik hakkab rääkima sõjalisest võimest, mis ei kajastu olemasolevas riigikaitse arengukavas, siis pole see kuigi realistlik.
Sisejulgeolekus rohkem mänguruumi
Parteide programmidest tõi Hurt positiivsena välja selle, et mitmed erakonnad on välja käinud idee tõsta sisejulgeoleku rahastust.
Hurt märkis, et sisejulgeolek on Eestis mõnevõrra vähem rahastatud kui sõjaline riigikaitse. Valdkonda on rahastatud ka suhteliselt ebastabiilselt: rohkem on seda kärbitud kui suurendatud.
"Vaadates, milliseid meetmeid meie suur idanaaber kasutab, mitte ainult Ukraina, vaid ka meie endi suhtes, siis on sisejulgeoleku tugevdamine väga oluline," ütles Hurt.
Kokkuvõttes on eksperdi sõnul kõige reaalsem see, et riigi kaitsekulud hoitakse 2% tasemel SKP-st, mis tagab stabiilsuse riigikaitse arendamisel. Ta peab positiivseks, et selleks küsimuses valitseb konsensus, ollakse riigimehelikud ja eeskujuks paljudele Euroopa riikidele.
Hea on Hurda sõnul ka see, et mitmed erakonnad on lubanud kulutada jätkuvalt raha liitlasvägede võõrustamiseks.
"Eesti võib oma riigikaitsele eraldada veel kümneid või sadu miljoneid eurosid, kuid hüppelist heidutust saavutame ainuüksi läbi selle, et liitlased saadavad oma sõjalised üksused Eestisse," lausus Hurt.
Juba homne ETV "Valimisstuudio" räägib välis- ja julgeolekupoliitikast. Stuudios on osaliste nimekirjadega erakondade esindajad. Täisnimekirjade esindajad debateerivad samal teemal 10. veebruaril.
Toimetaja: Priit Luts