Reiljan: tühjad sedelid viskasid ilmselt 50 riigikogulast ja kümmekond valijameest

Villu Reiljan Postimees/Scanpix
29.09.2016 7:46
Rubriik: Eesti

Ekspoliitiku Villu Reiljani arvates kukutasid presidendivalimised valimiskogus läbi 50 riigikogulast ja kümmekond inimest valimiskogust.

"Ma oletan, et neid, kes tühje sedeleid viskasid, oli riigikogust viiskümmend ja kümmekond valijameestelt. Maainimene tuleb sinna valima, mitte mängima. Tema on tõsine inimene, ta tahab selle asja ära lõpetada, kuna temale on vastutus pandud. Mingitest mängudest ta osa ei võta," ütles Reiljan usutluses Maalehele.

Reiljani sõnul tõmbasid 81 häälega teise vooru jõudnud Siim Kallase võimalusele võita kriipsu vastuolud oma erakonnas, tülid Keskerakonnas, sotside solvumised ja EKRE frustratsioon eriti viletsa tulemuse pärast. "Arvan, et need neli tegurit tekitasid lõviosa tühjadest sedelitest," ütles ta.

"Nendel valimistel teatud mõttes protestiti ka Reformierakonna ülemvõimu vastu, selle poliitika vastu. Keegi ei kahtle, et Kallasel on nii rahvusvahelist mõjukust kui visiooni. Oli ka neid omavalitsusi, kus hakati presidendikandiaate arutama – kõigepealt Reformierakond välistati ja siis hakati mõtlema, et kellele hääl anda," arutles Reiljan.

Reiljani sõnul oli presidendivalimistel väga õnnetu tähtede seis selles mõttes, et kahes suurparteis on tõsised lahkhelid – nii Reformierakonnas kui Keskerakonnas ning see vajutas kogu protsessile väga tuntava pitseri.

"Reformierakonnas vastandas üks seltskond end otseselt pealiinile ja läks avalikult teise kandidaadi taha. See oli Pentus-Rosimannuse ja Krossi liin, mida võimendas ka suur osa ajakirjandusest. Huvitav on, et avaliku arvamuse küsitlused näitasid, et Marina Kaljurand juhib. Aga ilmselt ta siiski ei juhtinud, käis vaid tõsine mainekujundamine," tõdes Reiljan.

Reiljani arvates tulenes Keskerakonna lõhe suuresti sellest, et Mailis Repsil oli valimiskogus suur võimalus teise vooru pääseda, kuid kümmekond häält oli valimiskogu esimeses voorus kadunud ning kahtlustamised ja vastastikused süüdistused võtsid hoogu ning garantiikirjadele lisandus veel üks tüli põhjus.

Reiljani sõnul olid senistest kandidaatidest tema eelistused selgelt Kallas ja Allar Jõks. "Ka Reps esines ääretult tugevalt. Kallas oli vaieldamatult kõige suurema kogemusega, kõige suurem visionäär, ka majandusringkonnad toetasid teda. Kahjuks ei saanud Siim Kallas võita veel seetõttu, et tal puudus tegelikult oma partei täielik toetus. Mõlemad suuremad parteid läksid selles küsimuses lõhki. Allar Jõks on olnud seitse aastat õiguskantsler ja jagab riigi toimimist," selgitas ta.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus