Kogumik: Eesti jääb oma positiivselt arenenud valdkondades endiselt alla EL-i keskmisele
Kümne aasta jooksul on Eestis kõige rohkem paranenud inimeste heaolu ja ökoloogilise tasakaalu näitajad, samas ollakse ka nendes valdkondades ligi poolte näitajatega Euroopa Liidu keskmisest veel maas, näitab säästva arengu komisjoni kogumik.
Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja asetäitja Kaia Oras tõstis tulemusi tutvustades esile, et paljudes Eesti jaoks olulistes säästva arengu teemades on arengud olnud positiivsed – mitu majandusliku jõukuse ja innovatsiooni valdkonna näitajat on kasvuteel, riigi rahandus tasakaalus, tööhõive kasvab ja tööpuudus väheneb, haridusnäitajad paranevad endiselt, samuti elukvaliteedi näitajad.
"Võimaluste kasutamisel oleme mõnevõrra võrdsemad, eluolu on turvalisem ning liigilise mitmekesisuse säilimisele panustatakse enam," tõi Oras välja.
Samas peegeldavad Eesti kultuuriruumi elujõulisuse osas mitmed näitajad viimastel aastatel negatiivseid suundumusi — olgu selleks siis negatiivne iive ja väike laste arv naise kohta või laiemalt vaadates ka pikaajaliselt kasvanud vanadussõltuvusmäär ning välditavate surmade endiselt kõrge tase.
Oras lisas, et jätkusuutlik ühiskond väärtustab inimelu ning kultuuriruumi elujõulisuse määratleb esmalt kultuurikandjate arvukus. Siiski on kultuuritarbimine kõrgel tasemel ja tööhõive kultuuris kasvanud.
Vaadates Eestit Euroopa Liidu kontekstis, selgub, et ka meie jaoks positiivsete arengutega valdkondades oleme tihti koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega madalal positsioonil – ka jõudsalt paranenud näitajate puhul nagu SKP, tootlikkus, teadus- ja arenduskulutuste osatähtsus, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport ning hõive keskkõrg- ja kõrgtehnoloogilises tööstuses oleme endiselt allpool EL-i keskmist.
Siiski on mahajäämus keskmisest mitme näitaja korral vähenenud – oleme järele jõudmas teadus- ja arendustegevuse kulutuste, taastuvenergiast toodetava elektri osatähtsuse, aga ka näiteks naiste oodatava eluea puhul.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega jääb silma Eesti majanduse suur energia- ja ressursimahukus. Samas taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises on kõrgem kui Euroopas keskmiselt ning energiasõltuvuse näitaja kõige väiksem Euroopa Liidu riikide hulgas.
Haridusvaldkonna näitajad on Eestis jätkuvalt tugevad – tipptasemel teadmiste ja oskustega õppurite osatähtsus jääb maha vaid Euroopa Liidu parimatest, kolmanda taseme haridusega isikute osatähtsuse poolest oleme samuti pigem edukate hulgas.
Eesti säästva arengu strateegias "Säästev Eesti 21" on neli valdkonda: kultuuriruumi elujõulisus, heaolu kasv, sidus ühiskond ja ökoloogiline tasakaal.
Säästva arengu indikaatorite kogumik ilmub regulaarselt ja selle abil saab hinnata säästva arengu strateegias seatud eesmärkide täitmist. Kogumikus toodud näitajad on välja valitud säästva arengu komisjoni, ministeeriumitevahelise säästva arengu töörühma, statistikaameti ja riigikantselei koostöös.
Toimetaja: Liis Velsker