Õdede liidu juht: me ei määranud endale ise palka
Eesti Õdede Liidu endise presidendi ja praeguse juhatuse liikme Ester Öpiku sõnul ei vasta tõele väited sellest, et tema juhitud juhatus määras endale palga ilma üldkogu otsuseta, nagu nõuab seadus.
Eilne "Aktuaalses kaamera" tõi välja, et lühikest aega Eesti Õdede Liidu president olnud Tiina Teder avastas organisatsiooni vastuolu mittetulundusühingu seadusega. Selle avastuse kohaselt määras Tederile eelnenud juhatus endale palga ilma üldkogu otsuseta, nagu nõuab seadus. Kaks päeva uudistesaatele kättesaamatu toonane president ja praegune ainus juhatuse liige Ester Öpik ütles täna intervjuus, et need väited ei vasta tõele. Ta ütles, et kuni 2009. aastani kinnitas volikogu palgafondi, aga uus seaduse muudatus kohustab avaldama juhatuse liikme palgad eraldi, seda muudatust ei pandud tähele enne 2015. aastat.
Kas vastab tõele, et te määrasite alates 2009. aastast endale ise palka?
Ma võin täiesti puhta südamega kinnitada, et kõik teod ja otsused, mis ma olen teinud olles 12 aastat president, olen ma teinud siiras usus õdede liidu hüvanguks. Mis puudutab 2009. aastal toimunud mittetulundusühingute seaduse muudatust, siis tuleb tunnistada, et see muudatus jäi kahe silma vahele nii minul kui ka teistel õdede liidu juhtimisega seotud isikutel, kaasa arvatud persoonil (Tiina Teder - toim.), kes täna meie situatsiooni kritiseerib.
Mittetulundusühingute seaduses tehtud muudatus nägi ette, et juhatuse liikmete palgad peaksid olema volikogule eraldi välja toodud. Meie elasime tolles hetkes teadmises, et piisab, kui on eelarves kinnitatud palgafond. Lepingu presidendiga tegi siis ja teeb ka täna õdede liidus volikogu esimees ja tollel hetkel oli volikogu esimeheks tänane kritiseerija.
Kas te siis määrasite endale ise palka?
Ei määranud.
Kui suur on liidu presidendi palk?
See on juba mitu korda läbi jooksnud. Tuleb tunnistada, et see on tõepoolest suur, aga ma tahaksin siia juurde öelda seda, et see ei moodustu lihtsalt esindus- või juhtimistasust, vaid see on töötasu reaalselt tehtud ülesannete eest. Ja see on olnud erinevatel perioodidel erinev. Kui rääkida minu presidendipalgast eelmisel perioodil, siis oli see lõpuks peaaegu kolme ametikoha palk, meid oli juhatuses tol hetkel ainult paar inimest. [Tööülesannete hulka kuulusid ka] erinevad kutsevaldkonna ja ametiühingulise tööga seotud teemad, mis tegelikult ei peaks kuuluma juhatuse liikme töökohustuste hulka. Need olid ka minu tööülesanded. Tänane ja tollane minu töötasu mahuvad täpselt sellesse töötasu ja töötingimuste tabelisse, mille Eesti Õdede Liit on ära kinnitanud. Need vahemikud ongi sõltuvad sellest, millised on parasjagu inimese tööülesanded.
Milline see täpne number praegu on?
See on nii, nagu volikogu kinnitas - kolmekordne Eesti õe palk.
Miks ei kinnitanud liidu presidendi palka üldkogu nagu seadus nõuab?
Seadus, mis kehtib Eesti Õdede Liidule kui ametiühingule, neid on mitmeid. Ja kindlasti juriidiliste teadmistega inimesed teavad ka seda, et mitmeid seaduseid tulebki koos lugeda. Ehk siis - Eesti Õdede Liit on küll mittetulundusühing, kuid ühtlasi ka ametiühing. Ja kui lugeda meie põhikirja, siis selle koostamisel ongi arvestatud nii mittetulundusühigutest kui ka ametiühinguseadusest tulenevaid sätteid. Palgad ja juhatuse liikmete hüvitiste teemad kuuluvad õdede liidus volikogu pädevusse.
Millest sai alguse tüli õdede liidus?
Ma ei ütleks, et meil kogu liidu sees on tüli. Pigem on küsimus teatud persoonide väljaütlemistes või kriitikas selle vastu, mida on varem tehtud. Kuid siinkohal on oluline mainida, et inimene, kes täna meie juhtimist kritiseerib, on ise olnud eelmisel perioodil juhatuse liige ja veel enne seda pikad aastad ka liidu volikogu juht ja on allkirjastanud need dokumendid, milles ta täna süüdistab teisi. Selles ei ole midagi halba, et inimene on otsustanud tagasi astuda, sest kõik inimesed juhtimispinge all tihtipeale vastu ei pea ja õdede liidus on olukord, kus meil täiskohaga töötegijaid on vähem, kui ühe käe sõrmedel üles lugeda.
Ootused meie liikmete poolt õdede liidule on väga suured, sest meil on ikkagi 4500-liikmeline organisatsioon. /.../ Ei ole midagi imestada, et kõik inimesed ei pea sellele pingele vastu ja ei peagi pidama. Ja on väga tore, kui nad seda siis tunnistavad ja tagasi astuvad.
Õdede liidu uus president ja juhatus valitakse maikuus toimuval üldkogul. Juhatusse peaks kuuluma kolm liiget, kellest üks on liidu president.
Toimetaja: Aleksander Krjukov