Anvelt: usaldus prokuratuuri vastu on hea, kuid arenguruumi veel on
Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas täna Viljandis toimuval prokuratuuri üldkogul, et rahva usaldus prokuratuuri vastu on küll hea, kuid arenguruumi veel on.
Anvelt märkis, et asutuse kuvandi juures on oluline usaldus ning eelmisel aastal läbiviidud uuringu kohaselt usaldab prokuratuuri 69 protsenti Eesti elanikest, mis on positiivne näitaja, kuid jätab veel arenguruumi.
"Prokuröri roll ei ole ainult vedada süüdistust, vaid tal on võimalus koguda ühiskonna valupunktide kohta väga palju teavet. Prokuratuur peaks olema valmis selle ekspertteadmise pinnalt ühiskondlikes protsessides kaasa lööma – näiteks internetiohutuse või laste huvide vallas," leidis Anvelt.
Lisaks aitab ministri sõnul usalduse hoidmisele ja suurendamisele kaasa kuriteoohvrite õiguste kaitsmine, neile toe pakkumine ning nende sõbralik kohtlemine menetluses kui ka see, kui avatud on prokuratuur oma otsuste ja rolli selgitamisel avalikkusele.
Samuti ei tasu justiitsministri hinnangul unustada, et prokuratuuril on oma roll ka demokraatia hoidmisel ning nii sise- kui rahvusvahelise julgeoleku tagamisel.
„Pean väga oluliseks, et oma pädevuse piirides tegeleks prokuratuur valvsalt erakondade rahastamise alaste üleastumistega ning menetleks selliseid kriminaalasju tõhusalt. Arusaadavalt paneb taoliste menetluste juhtimine ja süüdistuse esindamine prokuratuuri pingete ristumispunkti, kuid see, kes osaleb demokraatia tugevdamise protsessis, peab olema julge,“ kinnitas Anvelt.
Üha suuremad nõudmised kriminaalmenetlusele, täiendavad tööülesanded, kõrgemad menetlusstandardid, kõrged ootused prioriteetsete kuriteoliikide lahendamise ja tulemuslikkuse osas ning surve menetluse kiirusele toovad vaatamata üldise kuritegevusstatistika vähenemisele aga ministri sõnul prokuratuurile kaasa koormuse suurenemise.
Seetõttu tuleb Anvelti hinnangul sarnaselt kohtutes toimuva tõhusama õigusemõistmise projektiga, mis on oluliselt lühendanud menetlusaegu, panustada ka prokuratuuri tugevdamisse, kuid see eeldab omakorda lisaressursse.
„Kui tahame töö kvaliteeti tõsta, siis saab seda teha sisemiste ümberkorralduste ja efektiivsuse arvelt – pean silmas siin näiteks erinevaid e-süsteeme. See tähendab, et kui tahame ressurssi juurde, siis peame näitama, et oleme valmis muutusteks ning oleme valmis leidma seda vajadusel enda süsteemist. Põhimõte on selge – kui tahame 100 000 eurot maksvat muutust, siis peame poole leidma enda seest,“ selgits Anvelt.
Täitmata ametikohtadele võivad tulla konsultandid
Anvelt märkis, et justiitsmnisteerium on näinud koostöös prokuratuuriga ühe lahendusena ka tühjade prokuröri kohtade täitmist konsultantidega, mis võimaldaks prokuröril keskenduda eelkõige menetluse sisulisele juhtimisele ja õiguslikele otsustele.
"Konsultandid peavad peegeldama prokuratuuri vajadust spetsialiseerumise järele – me ei vaja vaid juriste, vaid ka eri valdkondade eksperte, et toetada prokuröre süüdistuste ettevalmistamisel. Seda projekti võiks ellu viia järk-järgult lähima 3 aasta jooksul ning pean oluliseks ka seda, et koostöös prokuratuuriga selle edukust jooksvalt hinnatakse,“ ütles Anvelt.
Lisaks peaks prokuratuuri eesmärkide täitmisele kaasa aitama see, et lähiaastatel on plaanis läbi viia kriminaalmenetluse seadustiku ülevaatamine ja uuendamine, prokuratuuri töökoormuse analüüs ning mitmed tööks vajalike infosüsteemide arendamised.
Toimetaja: Marek Kuul