Uus eelnõu seab ohtu autori õiguse teose puutumatusele
Eesti autorid ei ole rahul uue autoriõiguse seaduse eelnõuga, mis seab ohtu autori õiguse teose puutumatusele.
Kui kehtivas autoriõiguse seaduses on õigus teose puutumatusele olnud autori isiklik õigus, siis uues seaduseelnõus on see viidud varaliste õiguste alla, mis tähendab seda, et kui autor astub töösuhtesse, siis uue eelnõu kohaselt läheksid tema varalised õigused üle tööandjale või tellijale, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Arhitektide liitu esindava vandeadvokaadi Eeva Mägi hinnangul ei taga selline muudatus mõlemapoolset lepinguvabadust, vaid asetab eelisseisu ettevõtjad.
"Tavapärane olukord on selline, et arhitekt võidab konkursi või teeb tellijale eskiisi, annab eskiisi üle. Uue eelnõu kohaselt oleks ta sellega andnud automaatselt ära varalised õigused, sealhulgas ka siis õiguse teose puutumatusele. Arhitektil tegelikult kaob ära garantii, et tema saab oma teosega lõpuni minna, et ta saab luua sellise teose nagu ta tervikteosena oma teost näeb, sest võib-olla tellijal on mingis etapis palju soodsam võtta mõni odavam tegija, vahetada materjalid välja odavama vastu või leida mõni odavam arhitektuurne lahendus,“ rääkis ta.
Maalikunstniku ning kujundusgraafikute liidu liikme Tiina Tammetalu sõnul oleks kahetsusväärne kui ühiskond jääks ilma originaalteostest.
"Ma küll ei tahaks ühiskonnaliikmena näha näiteks Kaido Ole maalidest tehtud versioone mingite teiste autorite poolt, vaid ma tahaksin, et kui tema teostele tellitakse järg, et neid teeks tema ise. Kui Arvo Pärdi teostele tellitakse järg, et seda teeks Arvo Pärt ise, mitte mingi suvaline A, B või C autor," arvas Tammetalu.
Ka justiitsminister Andres Anvelt pooldas pigem isiklike õiguste ruumi muutmisõigustele.
"Aga ma rõhutan veelkord, me peame selle inimeste vahel, keda see puudutab veelkord läbi vaidlema, niimoodi tekivad seadaued ja kokkuvõttes otsustab ikkagi riigikogu," ütles ta.
Eeva Mägi hinnangul on seaduseelnõu kõige suurem puudus see, et kunstiteoseid võetakse samaväärsetena pidevalt muutuvate arvutitarkvara ja -programmidega.
"Tegelikkuses võiks uues eelnõus nende kahe eriliiki teose - funktsionaalsemad arvutiprogrammid, mida ongi vaja pidevalt muuta ja kasutada ning klassikalisemad teosed nagu skulptuur, maal, arhitektuur - kohta sätestada eraldi kõik peatükid, mis lähtuks nende teoste omapärast."
Toimetaja: Madis Järvekülg