Kaljulaid: NATO ja EL-i koostöö saab paika nii nagu Eestilegi meeldib
President Kersti Kaljulaid ütles, et NATO ja Euroopa Liidu koostöö raamistik hakkab paika saama ning kinnitas, et Euroopa Liit ei võta üle NATO rolli.
NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga kohtunud Kaljulaid ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et kohtumisel kõneleti muu hulgas EL-i ja NATO koostööst.
"Selle raamjooned hakkavad paika saama ja hakkavad paika saama nii nagu see meilegi Eestis meeldib - NATO tegeleb sõjalise küljega ja n-ö need järelmid, mis sellest on ka tsiviilühiskonnale, on eelkõige EL-i rida ja mure. Samuti on EL otsustanud panustada teadusuuringutesse, mis on seotud kaitsetegevusega. Kõiges selles oleme ühel meelel, et on väga hea, et see koostöö on tekkinud," rääkis president.
Tema sõnul on ka tähtis see, et EL-i liikmed, kes kuuluvad ka NATO-sse, pööravad rohkem tähelepanu sellele, kui palju nad üldse kaitsekulutustele panustavad.
"Meil mõlemal peasekretäriga oli hea meel, et selline uus fookus on tekkinud. Samuti olime rahul sellega, kuidas läheb Varssavi tippkohtumise otsuste elluviimine Balti riikides ja Poolas. Samuti palusin edastada tänu neile liitlastele, kes meie piirkonnas panustavad ja meenutasin ka seda, kuidas Eesti ise on läbi paarikümne aasta panustanud sellesama väärtusruumi kaitsmisse nii läbi NATO kui ka läbi ÜRO ja isegi EL-i missioonide," selgitas Kaljulaid.
Presidendi sõnul paneb NATO ja EL-i koostöö suurema fookuse kaitsekulutustele. Samuti võtab EL vastutust hübriidohtude, strateegilise kommunikatsiooni ja küberkaitse osas. "Need on teemad, kus ei ole piiri selle vahel, mis on sõjaline ja selle vahel, mis on meie igapäevase elu riskid," märkis ta.
Kaljulaid kinnitas, et kõik liikmesriigid on ühel meelel selles, et EL ei taha võtta üle NATO rolli. Seda kinnitas talle ka Prantsusmaa välisminister Jean-Marc Ayrault.
"Täiesti selgelt ei taha EL astuda NATO-le varvastele. See ei ole kindlasti selle plaani osa. EL ei asenda NATO-t ja ei võta vastutust selle eest, mille eest on alati vastutanud NATO. Nii see on ja nii see ka selgelt jääb," kinnitas ta.
Propagandale saab vastu tasakaaluka info vahendamisega
Vastates ERR-i ajakirjaniku Johannes Tralla küsimusele, kuidas saab hakata vastu Venemaalt tulevale propagandale, ütles Kaljulaid, et ajakirjanikud peavad hoolikalt vaatama, milliseid allikaid tsiteeritakse.
"Mitte iga allikas pole tsiteerimist väärt. Teiselt poolt on tähtis ka see, et oleks selge sõnum - me teame, et toimub propaganda ja meie vastus pole vastupropaganda, vaid tasakaalukas informatsiooni jagamine ja vahendamine," lisas Kaljulaid.
Seda, et propaganda suhtes peaks suurema vastutuse võtma ka näiteks NATO või EL, Kaljulaid ei arva.
"See on klassikaline, et omas kodus vastutad kõige eest ise. Kas me tahaksime, et Brüssel tuleks meie eest korraldama strateegilist kommunikatsiooni? Seda me ei taha. EL-i jaoks see on oluline teema. Meie jaoks on see väga oluline teema, sest Venemaa otsib iga pragu ühtsuses ja proovib seda kasutada nii palju kui vähegi võimalik," ütles president.
Kaljulaid: on sümpaatne, et Ratas on vabandanud erakonnas toimunu pärast
Kommenteerides praegu Keskerakonna ümber toimuvat, ütles Kaljulaid, et tema hinnangul on tähtis, et erakonna esimees Jüri Ratas on mitu korda vabandanud asjade pärast, mis parteis on juhtunud.
"See on kõik, mida ma tahan öelda. Ma ei tahaks parteide siseelu kuidagi avalikult kommenteerida ja ei tee seda ka siis, kui suhtlen Eesti poliitikutega nelja silma all. Ma arvan, et presidendina on minu ülesanne suhtuda hästi kõikidesse erakondadesse, kelle Eesti valija on riigikokku valinud," lisas ta.
Maaeluministri kohalt lahkunud Martin Repinski kajastamist meedias Kaljulaid meediapeksuks ei nimetaks. "Meediapeks on laiem filosoofiline teema. See sõna ise on juba niivõrd vastuoluline," märkis ta.
"Ma ei tahaks seda nii öelda," vastas ta küsimusele, kas Repinski ümber toimuv oli meediapeks.
Vaata pikemat intervjuud president Kaljulaiuga artikliga liidetud videost.
Toimetaja: Merili Nael