E-residentsus on end aastaga tõestanud, kuid teenust saab veel lihvida
E-residentsuse programm tähistab esimest tegutsemisaastat. Tähtpäevaks on projektiga ühinenud üle 7000 inimese 119 riigist, mis ületab esialgset eesmärki enam kui kolmekordselt.
E-residentsus on maailmas esimene riigi tagatud turvaline digitaalne isikutuvastus, mis annab välisriikides elavatele välismaalastele Eesti elanikega sarnased võimalused riigi e-keskkonnas tegutsemiseks ja e-teenuste kasutamiseks.
Eesti e-residentsuse programmijuht Kaspar Korjus märkis "Terevisioonile" antud intervjuus, et kõige enam on teenusekasutajaid praegu Soomest, kuid on ka nt India ettevõtted, mis on avastanud e-residentsusega kaasnevad boonused nagu kiirem ja sujuvam asjaajamine.
"Meie kasutame ID-kaarti ja mobiil-ID-d, maksame läbi selle makse, teeme pangatehinguid, logime sisse keskkondadesse, aga kogu maailm elab täiesti teisiti, nendel ei ole digitaalselt asju ajada võimalik," rääkis Korjus. Ta selgitas, et e-residentidele on suurim boonus paberimajandusest vabanemine ning ettevõtte distantsilt juhtimise võimalus.
Tänaseks juhitakse üle 500 ettevõtte e-residentsuse kaudu, uusi ettevõtteid on loodud 240.
Korjuse sõnul ei ole programmi turundusele kulutatud ühtegi eurot, info on levinud sotsiaal- ja muus meedias.
Eestile on e-residentide tegevusest tulev suurim kasu kasvav maksutulu. Samuti on ka siinsed ettevõtted saanud võimaluse rahvusvahelisemaks ja suuremaks haardeks või tegevuse mitmekesistamiseks. Nii saavad pangad pakkuda lisaklientidele rahvusvahelist teenust, virtuaalkontori pakkujad saavad füüsilist aadressi pakkuda, ärinõustajad saavad enam rahvusvahelisi kliente.
Näiteks on Eesti start-up'id FunderBeam, FundWize, Teleport endale teenuseid intergreerinud e-residentidele, nende turg on nüüd suurem ja nad teenivad rohkem. "Eesti kasu tulebki sellest, et Eesti ettevõtted teenivad rohkem ehk maksavad Eestisse rohkem makse," lausus Korjus.
Uute ettevõtete rajamine on toimunud eksponentsiaalse kasvuna. Kui esimesel kuul asutati kaks firmat, seejärel seitse, siis natukese aja pärast registreeriti juba 30 ja nüüd 100 ettevõtet kuus.
"Erasektoris teame, et kui mingi kasvab eksponentsiaalselt, ei ole sellel piiranguid," märkis Korjus. Ta nentis, et teenuse lihvimiseks peam Eesti korda tegema oma õiguskeskkonna ning muutma teenuse veel mugavamaks ja ka rohkem ingliskeelseks. "Kui need asjad saavad korda, ei ole meil tegelikult piire," ütles ta.
Toimetaja: Greete Palmiste