Kasekamp peab Guterrese valimist ÜRO etteotsa pettumuseks
Portugali endise peaministri Antonio Guterrese eeldatav valimine ÜRO järgmiseks peasekretäriks on pettumus, ütles Tartu ülikooli professor Andres Kasekamp.
"See on pettumus, kuna kunagi varem pole olnud sel kohal idaeurooplast ja seekord oleks võinud see inimene olla Ida-Euroopast. Aga kahjuks nii ei läinud," rääkis Kasekamp välispoliitika instituudist. "Ja veelgi enam oleks ülim aeg, et ÜRO saaks endale esimese naispeasekretäri, mida nüüd ka ei juhtu".
Ta lisas, et seekord oli väärikaid kandidaate, ka Ida-Euroopast, aga otsustati võtta hoopis traditsioonilisem kandidaat, kes ei ole eriti vaimustav ega inspireeriv kuju. "Selles mõttes on see küll pettumus," tunnistas professor Kasekamp.
Kahjutunne on veel suurem, arvestades seda, kuidas ÜROs juhti valitakse - peasekretäri kandidaadi esitamise õiguse saavad kirjutamata kokkulepe kohaselt eri maailmajagude riikide rühmad järgemööda, märkis Kasekamp.
"Võimalus, et idaeurooplane saab sellele kohale, tõuseb uuesti päevakorras alles järgmise põlvkonna ajal. See idaeurooplane, kes saaks ÜRO peasekretäriks, on võib-olla praegu alles koolipingis," märkis Kasekamp. "See võimalus on nüüd pikaks ajaks läinud".
Tema hinnangul võis idaeurooplase valimisele saada takistuseks see, et teda ei pruukinud toetada ÜRO julgeolekunõukogu vetoõigusega alaline liige Venemaa. Idaeurooplased ei pruugi olla Venemaa suhtes kõige positiivsemalt meelestatud ja seetõttu võidi neid blokeerida, pakkus professor.
Ta meenutas, et enne kui praegune ÜRO pesekretär, oma kohalt lahkuv Ban Ki-moon ametisse valiti, oli lootus saada ÜRO-le naisjuht, kuna siis oli üheks võimalikuks kandidaadiks Läti endine president Vaira Vike-Freiberga. Kasekampi hinnangul oleks aga temagi ilmselt Venemaa poolt blokeeritud.
Rääkides Guterrese valimise positiivsetest aspektidest, tõi Kasekamp esile tema kauaaegset tööd ÜRO põgenikeaegntuuri (UNHCR) juhina.
"Tal on selles mõttes eeldused saada heaks juhiks ÜROle, kuna ta tunneb seda seestpoolt. Lisaks on põgenike küsimus tänapäeval aktuaalsem kui iial varem," rääkis Kasekamp.
Professor usub ka, et Eesti diplomaadid, kes tegelevad Eesti kampaaniaga saada aastateks 2020-2021 ÜRO julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks, analüüsivad kindlasti praeguste valimiste käiku, et sellest midagi õppida ka Eesti kandidatuuri jaoks.
Neljapäeval peaks toimuma New Yorgis ÜRO julgeolekunõukogus hääletus, kus Guterrese kandidatuur eeldatavasti heaks kiidetakse.
Samas oli varasemalt teada mitmeid Ida-Euroopa riikide poliitikuid, kes samuti ÜRO peasekretäri kohale kandideerisid. Nii oli juttu Slovakkia välisministrist Miroslav Lajčákist, Serbia eksvälisministrist Vuk Jeremićisist, bulgaarlannadest UNESCO juht Irina Bokovast ja Euroopa Komisjoni eelarvevolinikust Kristalina Georgijevast ning Makedoonia eksvälisministrist Srgjan Kerimist.
Toimetaja: Karin Koppel
Allikas: BNS