Logopeed: tundub, et vanematel pole aega lastega rääkida (1)

Video
Ragnar Kond, Tõrva
10.03.2016 22:08
Rubriik: Eesti

Eesti peredes süveneb olukord, et lapsevanemad räägivad oma lastega järjest vähem ja nii tuleb logopeedidel lasteaias või koolis aidata noortel üle saada kehvast keeleoskusest, hääldusprobleemidest või kasinast sõnavarast. Valgamaal Tõrvas töötav 40-aastase kogemusega logopeed Viivi Kuus koostas raamatu, mis annab nõu, kuidas õpetada lapsi rääkima.

Koolis ja lasteaedades töötav logopeed Viivi Kuus õpetab mudilasi õigesti rääkima. Paljusid harjutusi - silpe või lühikesi sõnu korrata - saaks ka kodus, kuid ometi seda logopeedide hinnangul ei tehta. Lastevanemail pole ka teadmisi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mulle tundub, et vahel pole aega lapsega rääkida. Meie tahaksime, et lastega järjest rohkem silmast silma suheldakse. Laps kuuleb kõnet, laps osaleb ise kõnes. Kipuvad ju tänapäeval olema televiisor ja nutiseadmed, mis hakkavad asendama lapsehoidjat - ema-isa," rääkis Kuus.

Viivi Kuusi ja ta kolleegide raamatust "Kips-kõps külla" võiks nõu saada kõik, kes väikelapsi rääkima õpetavad. Pigem ilmub selliseid materjale Eestis vähe. Sellest leiab lühikestest lausetest koosnevad jutukesed, mida saaks mudilasele ette lugeda. Samas kõrval on silbid ja häälikud, mida ühiselt korrates võiks lapse kõneoskus kiiremini areneda.

"Kui panna last matkima mingi looma astumist - põhh-põhh-põhh või tõhh-tõhh-tõhh või ssssssss, siis ta kuuleb seda häälikut natuke paremini. Ja kui ta matkib, siis ta tunnetab seda häälikut enda keele- ja huuleliigutustes. See on mõeldud kõnemotoorika ja kõnekuulmise arendamiseks eelkõige," selgitas Kuus.

Häid logopeede on Eestis keeruline leida. Ideaalis peaks asjatundja aitama iga lasteaia- või koolilapse kõneprobleemidest üle. Paraku märkame teinegi kord täiskasvanute seas, et midagi on kas kodus või koolis jäänud lapseeas tegemata.

"Kuuleme ju ära, kui inimene hääldab valesti r-häälikut või tal on kurgu-r. See on ju ka tavainimesele kuulda. Kuuleme ka s-i vale hääldust ja kogelust. Aga halb diktsioon on suuresti inimese enesekontrollis kinni," märkis logopeed.

Viivi Kuusi hinnangul saab enamik ka täiskasvanuna kõnehäireist üle. Õige aeg rääkida ja jutustada ja kirjeldada on aga tema sõnul palju varem.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus