Ken-Marti Vaher: liiga palju energiat kulus maksumaksja raha täpsemale sihistamisele
Ametist lahkuv siseminister Ken-Marti Vaher (IRL) nentis intervjuus ERR-i uudiseportaalile, et tema kolmeaastase ministriperioodi jooksul kulus liiga palju energiat tema valitsemisalas maksumaksja raha täpsemale sihistamisele ning tõdes, et vaatamata siseturvalisuse kasvule on selles vallas tööd veel küll.
Millised olid ministriperioodi suurimad kordaminekud?
Lühidalt öeldes olen töötanud selle nimel, et Eestis oleks vähem kuritegevust, rohkem säästetud inimelusid ning politseinikel ja päästjatel rohkem motivatsiooni.
Kuritegevuse vähendamiseks oleme tugevdanud kriminaalpolitseid ja oluliselt enam eraldanud jõudu ja raha raske kuritegevuse ehk näiteks narkokuritegevuse, korruptsiooni, majanduskuritegevuse ja muu tõkestamisele.
Raske korruptsiooni uurimiseks oleme laiendanud kaitsepolitsei pädevust, kolmekordselt suurendasime kriminaaltulu tuvastamise uurijate arvu. Kriminaaltulu on 2013. aastal suudetud kurjategijatelt arestida poole rohkemates kriminaalasjades kui aastal 2011, kriminaaltulu kogusummana on tõusnud 13 protsenti ehk 2,7 miljonilt eurolt 3,2 miljoni euroni.
Vähem õnnetusi on tähendanud ka rohkem säästetud inimelusid. Lõppenud aastal oli õnnetusurmade ehk liikluse-, tule- ja veesurmade arv väikseim pärast Eesti vabanemist.
Näiteks liiklussurmade arv vähenes 18 protsenti ning tulesurmade arv 36 protsenti. Selle oleme saavutanud liiklus- ja tuleohutusjärelevalve tugevdamise kaudu, samuti oleme mitmekordistatud raha, mis läheb ennetusse. Suhtumine rasketesse liiklussüütegude rikkumistesse ja korduvrikkujatesse on olnud karmim. Eesti teedel on vähenenud joobes juhtide arv.
Rohkem motivatsiooni politseinikel ja päästjatel on tähendanud nii täpsemaid töö eesmärke kui suuremat palka. Pea ainukese EL-i riigina on Eesti politseinikud kui päästjad saanud sellises mahus palgatõusu nii eelmisel kui käesoleval aastal. Kahe aastaga on patrullpolitseiniku keskmine palk tõusnud 19 protsenti, piirkonnapolitseinikul 25 protsenti, kriminaaluurijal 25 protsenti, piirivalvuril 14 protsenti, päästjal näiteks III grupi komandos 12 protsenti. Korruptsiooniuurijate keskmine palk kasvas 35,3 protsenti ja narkouurijatel 23,6 protsenti.
Kolme aastaga on kuritegude üldarv langenud seitse protsenti, tapmiste arv on varasemast kolmandiku võrra väiksem. Seega tervikuna on hea meel, et turvalisus ühiskonnas on suurenenud.
Näiteks lõime teavituskeskkonna www.tarkvanem.ee, kust lapsevanemad saavad soovitusi laste sõltuvusainetega kokkupuutumise vähendamiseks, toetasime laste koolikiusamise vastast algatust jne.
Millised olid suurimad tagasilöögid?
Vast liiga palju energiat kulus selle kolme aastaga valitsemisalas maksumaksja raha täpsemale sihistamisele, asutuste juhtimise tugevdamisele ja vastutuste korrastamisele.
Palju sellest oleks pidanud olema tehtud juba palju varem, seniste siseministrite keskmine ametiaeg on olnud aga alla aasta, mistõttu põhijõud on varasemalt kulunud pigem hädapärasematele tegevustele.
Kolme aastaga on läbi viidud asutuste palga- ja struktuurireformid, tugevdatud ressursside juhtimist ja paigas uued ning võimekad asutuste juhid, kuid tööd siseturvalisuse korrastamisega oleks aga veel küll.
Milliste probleemidega peaks tööd jätkama uus minister?
Süütegude ja õnnetuste ennetamine on ühiskonna jaoks märksa olulisem ja ka odavam, kui tegelemine tagajärgedega. Jõuametkondi seostatakse ja ka nende endi hoiak tihti on rõhuga just viimasel.
Panustasime 2013. aastal üsna korralikult noortele suunatud ennetusse ligi pool miljonit eurot - loodan, et see suund jätkub, eelkõige selleks, et aidata vähendada noorte riskikäitumist ja seeläbi ka võimalikku hälbivat käitumist ja õigusrikkumisi tulevikus.
Mida soovite uuele ministrile?
Ma soovin uuele ministrile indu jõudmiseks probleemide lahendamisel nende tegelikke põhjusteni, mitte rahuldumist vaid pealispindse ja näilisega.