Kolm haiglat sõlmisid Narvas täisväärtusliku arstiabi jätkamiseks koostöölepingu
Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla ja Tartu Ülikooli kliinikum sõlmisid täna koostööleppe, millega kindlustatakse ambulatoorne arstiabi Narva haiglas 2030. aastani. Leping lähtub haigekassa soovitustest erinevalt meditsiinilisest loogikast ja patsientide huvidest, mitte geograafilise kättesaadavuse põhimõttest.
Koostöölepe tähendab seda, et haiglad vaatavad ise, kuidas ratsionaalselt ja konkurentsi vältides meditsiiniturgu omavahel jagada, vahendasid ERR-i raadiouudised.
Eriti tähtis on see Narva elanike jaoks. Olgugi, et siin-seal on kõlanud hirmujutte, ei kao meditsiini- ja arstiabi Narvast kuhugi, kinnitas Ida-Viru keskhaigla ülemarst Aime Keis. Alles jäävad haigla ja ambulatoorsed vastuvõtud.
"Inimesed ei pea sõitma 50 või 130 km. Elementaarseid tervishoiuteenuseid saab siin, Narvas," sõnas Keis.
Selge sõnum on ka see, et Eesti suuruselt kolmandasse linna jäävad nii sünnitusosakond kui ka lastearstid. Keisi sõnul saab Ida-Viru haiglates rääkida märkimisväärselt suurest sündivusest, mistõttu ei ole ka tema arvates mõttekas spekuleerida selle üle, kas 60 000 elanikuga linnas sünnitusabi ja lastearstid koondada või mitte. Järgmiseks 14 aastaks peaks need alles jääma.
Narva haigla juhatuse liige Olev Silland loetles veel mitmeid erialaarste, mis tänu koostööle Narvas tööd jätkavad.
"Loodame, et suudame seda lepingut ka haigekassale presenteerida, et meedikute sõna kuulda võetaks ja et lepingute tabelite mahte vaid Narva ja Ida-Viru keskhaigla vahel Exceli tabelite tasemel ei lahendata," lausus ta.
Ametnike loogika on kohati absurdne. Tuleb lähtuda meditsiinilisest loogikast ja ennekõike patsientide huvidest.
- Urmas Siigur, TÜ kliinikum
Tartu Ülikooli kliinikumi juhatuse esimehe Urmas Siiguri sõnul suureneb koostöölepinguga kliinikumi teeninduspiirkond. Kuid põhjusi, miks Ida-Viru haiglaid aidata, on veelgi.
Näiteks tundub Siigurile, et ametnike loogika haiglate pakutavaid teenuseid eelarvestades on kohati absurdne. Seetõttu tuligi plaanimine enda õlule võtta. "Ei ole nii, et kui on üldhaigla, siis [peab olema] kaheksa ülderiala. Tuleb lähtuda meditsiinilisest loogikast ja ennekõike patsientide huvidest," selgitas Siigur.
"60 000 elanikuga linna haigla peab tagama hoopis midagi muud kui 6000 või 10 000 elanikuga linna haigla," lisas kliinikumi juht.
Koostööleping Ida-Viru keskhaigla, Narva haigla ja Tartu Ülikooli kliinikumi vahel kehtib 2030. aastani.
Toimetaja: Greete Palmiste