Ministeerium: naiste suurem kaitseväkke kaasamine on tulevikus paratamatus, mitte valik

(Foto: Postimees/Scanpix)
Madis Hindre
25.05.2016 8:57
Rubriik: Eesti

Ligi viiendik ajateenijatest katkestab oma teenistuse enne, kui neist saavad reservväelased. Järjest vähemaks jääb ka noori, keda ajateenistusse kutsuda. Sestap otsib kaitseministeerium lahendusi, et vältida olukorda, kus reservüksuste komplekteerimiseks ei jagu enam piisavalt ajateenistuse läbinud inimesi. See tingib ministeeriumi hinnangul tulevikus tõenäoliselt olukorra, kus naiste ulatuslikum kaitseväkke kaasamine ei ole mitte enam valikuküsimus, vaid paratamatus.

2011. aastal jättis ajateenistuse pooleli ligi 12 protsenti noortest. Viimased kaks aastat on katkestajaid aga olnud juba enam kui 19 protsenti. Ehk lihtsustatult, iga jalaväejao kohta lahkub ajateenistuse jooksul pea kaks sõdurit. Ning ehkki katkestatakse peamiselt kehva tervise tõttu, on diagnoosid ajaga muutunud. Kui viis aastat tagasi oli pea 40 protsendil katkestajatest psüühika- ja käitumishäired siis viimasel ajal on levinumad hoopis lihasluukonna ja sidekoehaigused.

Naiste kaitseväkke kaasamine on tulevikus paratamatus

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Peeter Kuimet sõnas, et mingeid muudatusi ajateenistuse osas on tarvis. Nimelt, kui praegu saavad reservväele vajalikud üksused siiski täies mahus komplekteeritud, siis juba mitmendat aastat kestev uute kutsealuste vähenemine võib seda tulevikus takistama hakata.

Aga lihtsaid valikuid siin Kuimeti sõnul ei paista. Näiteks ühelt poolt võiks demograafilise kriisiga toimetulekuks leevendada ajateenijatele kehtestatud tervisenõudeid, teisalt võib see aga lihtsalt suurendada nende hulka, kes teenistuse poole pealt katkestavad. Küll aga tõdeb Kuimet, et naiste osakaal ajateenijate seas peab kindlasti suurenema.

"Ükskõik, kas me räägime kohustuslikust või endiselt vabatahtlikkust teenistusest, siis on ilmselge, et väheneva demograafia tingimustes ei ole naisterahvaste tänasest suurem kaitseväeteenistusse kaasamine mitte valik vaid tegelikult ka n-ö paratamatus, mis seisab meil tulevikus tõenäoliselt ees," ütles Kuimet.

Üks võimalik lahendus on saata teenistuse katkestanud ajateenija reservi asemel asendusteenistusse

Teise jalaväebrigaadi tagalapataljoni meditsiinikeskuse arst-ülem Major Hanno Mölder tõdeb, et ehkki paljude ajateenijate tervisemured on kahtlemata reaalsed, siis need, kes soovivad väga koju pääseda, endale mõne haiguse ka külge mõtlevad. "Võib öelda ka seda, et paljude juhtude taga on ikkagi seesama "F-diagnoos", mis avaldub psühhosomaatilise vormina," nentis Mölder.

Major Mölderi enda koduväeosas, Kuperjanovi jalaväepataljonis on väljalangejate osakaal keskmisest väiksem, jäädes 14 protsendi juurde. Mölder toob välja, et kuna Võru jääb Tallinnast kaugele, ei saadeta ajateenijaid arstliku komisjoni juurde kuigi kergekäeliselt. Olulisemaks põhjuseks peab ta aga tugevat meeskonnatööd. "Mida rohkem nende ajateenijatega tegeletakse, küll kaplan, meditsiin, ka koostöös allüksuste ülematega, siis see tulemus avaldubki väiksemas väljalangevuses," selgitas Mölder.

Aga kuidas ikkagi motiveerida ajateenijaid teenistust jätkama. Mölder pakub välja võimaluse, et tervislikelt põhjustel vabastatud ajateenija ei pääseks koju, vaid peaks jätkama asendusteenistuses.

"See tähendaks muidugi väga suurt paindlikkust ja seadusandluse muutmist, aga kui selline variant oleks olemas ja ajateenija ei saaks oma tervisehädaga mitte koheselt reservi, vaid teda rakendataks asendusteenistuses mingitel teistel töödel, ma arvan et see haiguste profiil ka siis juba muutuks," märkis Mölder.

Toimetas
Merit Maarits

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Doksari Kirstie oma jõulumaa 2, 1/3: Šveits, Saas-Fee (Kirstie's Handmade Christmas, Inglise 2015)
Täna 14:45

Jõulude eel aitab alati pidumeeleolus Kirstie Allsopp taas koguperepühadeks valmistujatel uut inspiratsiooni leida ja ka omavahel loovuses võistelda. Kolmeosalises sarjas külastame esmalt Šveitsi käsitöömeistreid ja samuti vaatame, kuidas kodustel võistkondadel valmivad kõige omanäolisemad jõulupuukaunistused, advendikalendrid ning küpsetised.

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Tunded ja seosed

Eesti Keele Instituudi vanemteaduri Ene Vainiku (fotol) „Eesti tunded. Sõnaportreed“ on raamat sellest, missugune on eestlase arusaamine tundeelust läbi 19 olulisema eesti keele tundesõna „kadedusest“ „õnneni“. Saates selgitab Ene Vainik ka seda, kuidas tundesõnu uurides saab teada, et eestlane on pigem kollektivistlik kui individualistlik inimene.
Veel tuleb juttu uuest töös olevast assotsiatsioonide sõnaraamatust.

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 11. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!