Riigisaladus kaitseb fakti, kui palju kapolasi 1990ndatel süümevande andsid
Möödunud sajandi lõpus oli palju juhtivaid ametikohti, kuhu mõne välisriigi luure, sealhulgas KGB jaoks töötanud inimene kandideerida ei saanud, kuid seda kui palju oli selliseid ametikohti kaitsepolitseiametis, kapo avalikustada ei saa.
Kui veel 15-20 aastat tagasi oli ametikohti, kuhu KGB minevik ei lubanud kandideerida, siis täna enam mitte, kirjutab Postimees.
"Praegu enam selliseid ameteid ei ole. Nii kaua, kui kehtis süümevanne, neid oli," ütles ajaloolane ja alates 1992. aastast erinevatesse riigikogu koosseisudesse kuulunud Mart Nutt.
süümevande nõue lõppes põhiseaduse järgi 2000. aasta lõpus, kuid enne seda pidi vande andma inimene, kes kandideeris presidendiks, riigikokku või kohaliku omavalitsuse volikogusse ning samuti inimene, kes taotles peaministri, ministri, riigikohtu esimehe, riigikohtu liikme, kohtuniku, õiguskantsleri, riigikontrolöri, Eesti Panga presidendi, kaitseväe juhataja või ülemjuhataja või mis tahes muud valimise või nimetamise alusel täidetavat ametikohta riigi- või kohaliku omavalitsuse organis.
Põhiseadus täpsustas, et Eestit okupeerinud riikide julgeolekuorganite või relvajõudude luure- või vastuluureorganite agentideks on isikud, kes olid nende poolt värvatud agentideks, residentideks, kohtumis- või konspiratiivkorteri pidajateks, olid usaldusisikud või tegid muul moel teadlikult ja vabatahtlikult nendega koostööd.
Toimetaja: Marek Kuul