Ombler: pahatihti lastakse korruptantidel ka pärast karistada saamist edasi tegutseda (1)

Mati Ombler (Foto: PM/Scanpix)
9.06.2016 12:49
Rubriik: Eesti

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juhi Mati Ombleri sõnul pole Eesti ühiskonnas korruptsiooni veel otsustavalt hukka mõistetud ning pahatihti lastakse korruptantidel ka pärast karistada saamist edasi tegutseda.

Ombler tõdes täna keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo kahe möödunud aasta tööd kokkuvõtva aastaraamatu esitlusel, et üldsuse ja meedia reaktsioonid on korruptsioonijuhtumite avalikuks tulemisel korruptsiooni halvustavad, aga igapäevases elus on näha, et tihti ei astuta reaalseid samme olukorra paremaks muutmiseks.

"Korruptsiooni välja juurimine ei saa olla ainult õiguskaitseasutuste töö vaid tõsised muudatused peavad alguse saama ennekõike ühiskonnas. Pahatihti lastakse korruptantidel ka pärast karistada saamist edasi tegutseda, politseile ei anta korruptsioonijuhtumitest teada ja see kõik tekitab uut korruptsiooni ega kiirenda olukorra parendamist. Korrumpeerunud inimesed on kellegi sõbrad, sugulased ja tuttavad ning nende omakasust ajendatud tegemiste hukkamõist peab alguse saama lähedastest inimestest," ütles Ombler.

Ombleri sõnul peab ka erasektor ise olema aktiivne ausa ettevõtluse eestvedamisel ning sellise aktiivse tegevuse üheks osaks on kelmuste ja korruptsiooniga seotud riskide maandamine ja sellesse negatiivselt suhtumine.

"Töötajate altkäemaksu andmise/võtmise juhtumitest politseile teadaandmine aitab kaasa suurema eesmärgi saavutamisele ega ole kuidagi seotud ettevõtte maine kahjustamisega. Ettevõtte juht saab olla aususele rajaneva maine kujundaja ja tema suhtumisest ning sammudest sõltub töötajate suhtumine ning ausameelsus," ütles büroo juht.

Ombleri kinnitusel on korruptsioonikuritegude büroo kõige enam tähelepanu pälvinud valdkonnaks korruptsioon kohalikes omavalitsustes ning sealsed korruptsioonialased rikkumised on seotud toetuste väärkasutamise, avalike vahendite omastamise, ametialase võltsimise, enda või seotud isikute kohta tehtud otsuste ja tehingute või altkäemaksu võtmisega.

"Kahjuks ei ole see tendents viimase nelja aasta jooksul kahanenud, vaid vastupidi,“ nentis ta.

Keskkriminaalpolitsei juhi Krista Aasa sõnul hindab kolmandik juhtidest korruptsiooni Eestis levinuks, kuid samas näitavad uuringud endiselt, et iga viies ettevõte ei ole midagi ette võtnud pettuste ennetamiseks. "Samas ennetuse ja kuritegude varajase avastamise koormus on aga üha enam ettevõtete endi õlul," märkis ta.

Aasa kinnitusel toob kuritegevusevastases võitluses edu ennetamine ja kuritegude varajane avastamine koos kuritegude uurimisega ning selles suunas liigub ka keskkriminaalpolitsei, seades raskuskeskme kõrgemate väärtushinnangute juurutamisele, et eelkõige juhtide eeskuju kaudu suhtumist korruptsiooni muuta.

"Kuna meie jõuame tegeleda lõppkokkuvõttes siiski väheste juhtumitega, paneme rõhku kvaliteetsele teabele ja analüüsile, et jõuda kõige rohkem majandus- ja ausat ärikeskkonda kahjustava tegevuseni. Sellise lähenemise eesmärk on muuhulgas kriminaalmenetluste kaudu jõuda üldisemate probleemide tuvastamiseni ja seejärel koostöös asutuste ning ettevõtetega ennetustegevuse käigus leida meetmed, millega edaspidi riske maandada ja rikkumisi ära hoida," ütles Aas.

Kahe aasta jooksul on büroo edastanud prokuratuuri 55 kriminaalasja.

Toimetas
Marek Kuul

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
AegRuum Mälu mõistatus (Memory Hackers, USA 2016)
Täna 20:00

Mälu, olgu see terav, ähmane või lausa fenomenaalne, on liim, mis seob inimese vaimuelu üheks tervikuks. Selleta oleksime oleviku vangid, võimetud minevikust õppima, et muuta tulevikku. Ent kuidas see kujuneb, kus seda talletatakse ja kuidas esile manatakse? Kas mälestused on muutumatud või manipuleeritavad? Selles filmis heidavad teadlased uut valgust mälu salapärasele olemusele ja seda mõjutavatele mehhanismidele.

täna raadio 2-s

foto
Agenda: kui PR kolib ajakirjandusega sama katuse alla

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Äripäev asutas kommunikatsiooniagentuuri. Millised väljakutsed see seab Eesti ajakirjandusele, debateerivad Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald, ajakirjanik Anvar Samost ning Mart Raudsaar EALList.

Toidupank kutsub vabatahtlikke appi. Stuudios Eesti Toidupanga tegevjuht Piet Boerefijn.

Värseimat kinolinadelt tutvustab filmikriitik Ralf Sauter.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!