Ossinovski kaalub võimalust avatud ülikoolis õppijatelt raha küsida
Uus koalitsioon plaanib analüüsida avatud ülikoolide toimetulekut ja soovib avardada ülikoolide õigust seal õppijatelt raha küsida.
Kui ülikoolid õpetasid veel eelmisel aastal pooli tudengeid tasuta ja pooled õppisid oma raha eest, siis sellest õppeaastast päevases õppes eesti keeles esimesel kursusel õppijad tasulistele kohtadele konkureerida ei saanud ning järk-järgult peaks tasuliste tudengite arv Eestis vähenema, vahendasid ERRi raadiouudised.
Nüüd soovib aga uus haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski analüüsida, kuidas avatud ülikoolid kõrgharidusreformi järgselt toime tulevad ning kuidas võiks muutuda reeglid tudengitelt raha küsimiseks.
Ossinovski sõnul teenib soov täiskasvanukoolituse elavdamise huvi.
"Eks siin tuleb aru saada ka erinevatest sihtrühmadest - ühelt poolt on täiskohaga õppivad üliõpilased, kes on valdavalt noored ja omandavad oma esimest kõrgharidust, teisest küljest on ju küsimus ka täiskasvanukoolituses ehk nendes inimestes, kes omandavad endale kõrghariduskraadi põhitöökoha ja perekondlike kohustuste kõrvalt. Ma leian, et ei ole põhjust neid sellest võimalusest ilma jätta," rääkis uus haridusminister.
Endine haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo on avatud ülikoolide vastuvõtupoliitikas ja õpetamiskvaliteedis näinud korduvalt probleeme. Seepärast on ka ülikoolid kohustatud tudengeid vastu võtma nii osakoormusesse kui ka päevasesse õppesse sarnaste kriteeriumidega.
Vähest huvi kartes lõpetas näiteks Tartu ülikool mullu sügisel vastuvõtu pooltel oma avatud ülikooli õppekavadel.
Tartu ülikooli rektor Volli Kalm möönab avatud ülikooli ja päevase õppe kvaliteedi erinevust, kuid see on tema sõnul paratamatu. "Ka praegustes tingimustes, kui tõsta avatud ülikoolis õppimise tingimused väga kõrgele, siis võib juhtuda see, et mõned avatud ülikoolis õppijad ei suuda õpet läbida isegi kahe nominaalaja kestusel," rääkis Kalm.
"Aga veelkord, põhiprobleem on siiski praegu selles, et ülikoolid soovivad avatud ülikoolis õpetamist korraldada samamoodi kui statsionaarses õppes, aga see pole tööl käivatele inimestele võimalik," jätkas ta.
Riigikogu liige Liisa Pakosta (IRL) ütles, et ülikoolid peavad tagama õppe kvaliteedi ja see on riigilt raha saamisel neile endile oluline. "See tähendab seda, et ülikoolid ise on väga motiveeritud mitte lihtsalt õppekohti avama ja neid üliõpilastega täitma, vaid avama õppekohti sellistele üliõpilastele, kes ülikooli ka tublisti lõpetada suudavad," rääkis Pakosta.
Toimetaja: Maarja Roon