Liiklusuudistes teeb helkuri puudumine jalakäijast süüdlase
Tallinna ülikooli kommunikatsiooni eriala õppejõud Katrin Aava uuris, kuidas meedias kajastati surma saanud jalakäijat, kel polnud helkurit. Selgus, et helkuri puudumine teeb meediatekstides helkurita jalakäijast õnnetuses süüdlane.
"Terevisioonile" antud intervjuus märkis Aava, et uudis sõnastatakse sageli autojuhi vaatepunktist, kus juhile tundub, et jalakäijad, kes polnud nähtavad
Vaatepunkti valik, kelle seisukohast pressiesindajad ja ajakirjanikud juhtunut kajastavad, on Aava sõnul väga oluline. Möödunud aastal domineeris Aava uuringu kohaselt liiklusuudistes ainult autojuhi vaatepunkt.
Pealtnägijate hääl uudises ei kajastu, samuti ei kajastata autojuhi eksimusi, näiteks auto kiirust. Küll aga märgitakse uudises enamasti alati, kui jalakäijal puudus helkur. Nii tõmmatakse uudise keskmesse helkur, ebaolulisemaks muutuvad õnnetuses kannatada saanud osapooled.
Selle tagajärg võib olla, et liikluskasvatajad hakkavadki keskenduma vaid jalakäijatele, mis omakorda kujundab Aava sõnul autojuhikeskse maailma, kus tänaval ellu jäämine on jalakäija enda asi.
Politsei peaks aga olema ka nõrgema ehk jalakäija poolel ehk mitte ainult lähtuma sellest, et helkur päästab, helkurita jalakäija on aga alati süüdi, kui juhtub õnnetus, ehkki tegelikult võis olla põhjus ka näiteks autojuhi valesti valitud sõidukiiruses.
Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna selgitas, et ilmselt pole liiklusõnnetuste mittekajastamine võimalik.
Lugna on nõus, et konkreetse sündmuse kajastamise puhul tuleks välja tuua ka teisi aspekte peale helkuri, mis õnnetuse põhjustamisel rolli mängisid, kuid leiab, et helkuri olemasolu mainimine liiklusuudistes on siiski samuti oluline, kuna helkuri kasutamisega seotud ohutussõnumi edastamine vaid kampaaniate raames poleks nii tõhus.
Toimetaja: Marju Himma