Valdaru: viisavabadus kasvatab rändesurvet, kuid selle haldamine on lihtsam

Video
4.05.2016 22:00
Rubriik: Eesti

Sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru sõnul tähendab viisavabaduse sõlmimine tavaliselt rändesurve kasvu, kuid Türgi kontekstis ei saa see kindlasti nii suur olema, kui eelmisel aasta rändekriisi tipphetkedel, kuna pagulasvood tuleksid kindlate ajavahemike tagant ning neid suudetakse paremini hallata.

Valdaru sõnul näitab varasem kogemus, et viisavabadus mõne riigi või riikide blokiga toob endaga kaasa rändesurve kasvu. "See võib olla seaduslik ja see võib-olla ka ebaseaduslik. Seadusliku rände puhul toob endaga kaasa rohkem turiste aga väljakutseks on isikud, kes tulevad viisavabalt riiki, kuid ei pruugi liikmesriigist 90 päeva möödumisel lahkuda," selgitas Valdaru "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus.

"Lääne-Balkani maadega sõlmitud viisavabaduslepped näitasid, et kasvama hakkasid ka varjupaigataotlused," lisas rändeekspert. Seejuures isikud, kes nii asüüli otsisid, seda ei saanud, kuid siiski kasvatavad riigi halduskoormust, kuna neid tuleb tegeleda kuni nad koduriiki saadetakse.

Türgist on viimastel aastatel reisinud viisadega Euroopasse ligi 700 000 inimest, mis asetab Türgi peamise viie riigi sekka, millest Schengeni viisaruumi tullakse. "Kindlasti ei saa me rääkida nii suurtest mahtudest, kui me oleme siin rändekriisi tipphetkedel. Need arvud lähevad kindlasti suuremaks aga need tulevad kindlal ajavahemikul aasta jooksul," selgitas Valdaru.

Seetõttu on riikidel kergem kontrollida saabuvate isikute taustasid ja võtta kasutusele vajalikud meetmed.

Türgit tasub lähedal hoida

"Viisavabaduse kontekstis räägiti Türgiga tõesti eelkõige pagulasi puudutavatest inimõigustest ja tänaseks on need punktid lepingust maha võetud ning on öeldud, et Türgi täidab neid. Kuid tõsi on, et ei tohiks silmist kaotada aset leidvat olukorda nii inimõiguste kui ka sõnavabaduse puhul," nentis Valdaru.

Ta märkis, et kui me täna lööksime ukse Türgi ees kinni, sest ta ei täida kõiki inimõigusi Euroopa aspektist, siis pole kindel, kas Ankara tulevikus hakkaks seda tegema. "Võib-olla on hoida Türgit endal lähemal ja kui me hakkame rääkima järgmistest liitumisetappidest, siis saame ikkagi tuua taas lauale inimõiguste küsimused," leidis Valdaru.

Sisekaitseakadeemia eksperdi hinnangul on Türgi saanud Brüsseli esitatud kriteeriumite täitmisega väga hästi hakkama, kuna praeguseks on 72 täitmist vajavast kriteeriumist järel jäänud viis kuni seitse kriteeriumit, mida riik peab veel täitma. "Küll ta saab selle viie järgmise kriteeriumiga ka hakkama," arvas Valdaru.

"Euroopa Liidu puhul on just oluline jälgida, et need tehnilised faktorid ja kriteeriumid saaksid täidetud, sest nii võivad öelda teised riigid, et Türgile te tegite järeleandmisi, siis miks te meile neid ei tee," sõnas rändekspert

Toimetas
Allan Rajavee

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv2-s

foto
MoeKunstiKino Rätsepmeister Yohji Yamamoto (Yohji Yamamoto. Dressmaker, Saksa 2015)
Täna 22:05

Ngo The Chau intiimne portreefilm viimase neljakümne aasta mõjukama ja mõistatuslikuma moelooja, 73-aastase Jaapani oskusmeistri Yohji Yamamoto elust ning tööst. Yamamoto laseb vaatajal heita pilgu kardina taha ja avaldab oma kõige isiklikumaid mõtteid ning tundeid. Film heidab valgust Yamamoto kunstilisele lähenemisele ja loomeprotsessile, vastandades seda tema nägemusega tänapäeva moetööstusest ning suunast, kuhu Jaapan ja kogu maailm on teel.

täna raadio 2-s

foto
Agenda: kui kiusamine läheb internetti

Kell 13, saatejuht Eeva Esse

Miks otsustab keegi ühel hetkel teist internetis kiusama hakata ning kuidas peaks käituma kõrvalseisja, et õigel hetkel ohvrit märgata ja teda aidata? Selgitab psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.


Küsime automüüjatelt, mida nad arvavad automaksust omaniku vahetumise korral.

Tehnikaminutites räägime Bam Margera äritegevusest Eestis.

R2 aastahiti hääletus

Jõulumüük ERR-i poes!