Paet: Eesti peaks seadustama topeltkodakondsuse võimaldamise
Euroopa Parlamendi liikme Urmas Paeti sõnul peaks Eesti seadustama sünnijärgsete kodanike topeltkodakondsuse võimaluse. Euroopa Liidus on topeltkodakondsus lubatud 15 riigis ning veel seitsmes riigis võib taotleja säilitada olemasoleva kodakondsuse teatud tingimustel.
"Meie praegune kodakondsusseadus ütleb, et Eesti kodanikul ei tohi olla mõne muu riigi kodakondsust ning samas põhiseadus välistab võimaluse sünnijärgset Eesti kodakondsust ära võtta," tõi Paet esile vastuolu. "See piirav kodakondsusseaduse säte tuleb ära muuta ja lubada ka selle seadusega sünnijärgsetele Eesti kodanikele topeltkodakondsust. Eesti riik ei peaks panema oma kodanikke täiesti ebavajaliku valiku ette - kas Eesti või mõne muu riigi kodakondsus, ning oma inimesi eemale tõrjuma," lisas ta.
Euroopa Komisjoni liige Dimitris Avramopoulos viitas Euroopa rändevõrgustiku poolt liikmesriikides hiljuti läbi viidud uuringule, mis kajastab 22 küsimustikule vastanud liikmesriigi erinevaid tavasid. "Selle uuringu kohaselt lubavad 15 liikmesriigi õigusaktid topeltkodakondsust," ütles Avramopoulos. "Seitsmes liikmesriigis ja Norras ei ole topeltkodakondsuse omamine üldjuhul lubatud. Samas võib nendes riikides kodakondsuse taotleja teatavatel tingimustel säilitada oma olemasoleva kodakondsuse," lisas ta.
Küsimustikule vastanud 15 liikmesriiki, mille õigusaktid lubavad topeltkodakondsust, on Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Malta, Poola, Portugal, Slovakkia, Rootsi ja Ühendkuningriik. Küsimustikule vastanud seitse liikmesriiki, kus ei ole topeltkodakondsuse omamine üldjuhul lubatud, on Austria, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Holland ja Sloveenia.
Toimetaja: Merilin Pärli