Keeleteadlane tänavasiltidest: Eestis toimub lõimumise asemel ikka vastandumine
Tartu ülikooli Narva kolledži lektoraadi juhataja Mart Rannut ütles Vikerraadio saatele "Uudis+" antud intervjuus, et kakskeelsete tänavasiltide avalik ülespanemine viitab teatud meelsusele, mis näitab, et Eestis toimub lõimumise asemel ikka veel vastandumine, paraku on tema hinnangul toimunud kalle ka praeguses valitsuses.
"See pole ainuke selline imelik probleem, mis meil põlvkond pärast Eesti taasiseseisvumist ikka päevakorral on," nentis Rannut.
Ta rääkis, et mis puudutab kõnealust "sildisõda" ministri ja keeleinspektsiooni vahel, siis see küsimus on nüüdseks ikkagi lahendatud. "Oli lihtsalt mitteametlik järelepärimine ülemuse poolt," lausus Rannut, kuid möönis, et ainest, millele juhtumi puhul mõelda, on küll.
"Kui rääkida probleemi sisust, et kellel oli õigus või kellel ei olnud õigus, siis see tuleb ka artiklist päris hästi välja, et minister Ossinovski lähtus keeleseadusest ja teine rääkis avalikult väljapandavatest siltidest," selgitas Rannut.
Täpsemalt määratleb kõikide tänavasiltide keele ära kohanimeseadus, mille järgi asukohanimed on eestikeelsed, sellel võib olla aja ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid. "Asi dokumenteeritakse eesti-ladina tähestikus ning kui me paneme sildi avalikult välja, siis peab kasutama ametlikku kohanime," täpsustas Rannut.
"Teiste sõnadega: see peab olema eestikeelne," lisas Rannut.
Seega on asukohanimed seaduses Rannuti sõnul üsna täpselt määratletud. "Seal ei ole vaielda midagi," tõdes ta. Kuigi Narvas on tänavasildid enamjaolt kenasti eesti keeles, siis tasub Rannuti hinnangul mõnikord arutada ka selle üle, kelle järgi nimed on pandud ehk milliseid tegelasi sellega au sisse tõstetakse.
Rahvusvahelise õiguse järgi on Rannuti sõnul õigus välja panna ka kakskeelseid silte ning see õigus on antud põlistele vähemustele.
"See puudutab aja ja kultuurilooliselt põhjendatud erandeid. Näiteks Eestis see puudutab rannarootslasi ja teisi, aga Vaivara ja need teised mainitud kohad siia alla küll ei käi," kinnitas ta.
Eesti keelt õpetava Rannuti hinnangul on antud juhul tegu hoopis meelsusega. "Leitakse, et kui on piisavalt venelasi, siis võiks vene keel suuremad õigused saada ja esineda lausa riigikeelega võrdväärselt. Et on eestikeelsed sildid, olgu siis ka vene keeles," lausus ta.
"Meil on nii eesti- kui ka venekeelsed koolid, mis on muide ka ebanormaalne, kui tegemist ei ole vähemustega ja seda veel olukorras, kus mitte-eestlased ei ole kõik eesti keelt ära õppinud ja see tähendab, et meil lõimumise asemel toimub siin ikka vastandumine," tõdes Rannut.
Täpsemaks minnes seisneb vaidlusobjekt Rannuti arvates just tähestikus. Nimelt on tähestiku oskamine esimene samm kirjaoskuse omandamises. Seda kirjaoskust mõõdetakse riigikeeles.
"Seega, kui inimene ei oska tähti lugeda riigikeeles, siis ta on kirjaoskamatu. Tahetakse väita, et meil on oluline osa elanikkonnast riigis just selline ja see nüüd vist küll tõele ei vasta," mõtiskles Rannut ja lisas: "Nagu ma ütlesin, siin paistab rohkem välja mingisugune meelsuse probleem."
Rannuti hinnangul näitavad mitmed muudatused teatud kallet praeguses valitsuses. "Näiteks on keelatud ära C2 keeleoskustaseme mõõtmine, mida küll Euroopa Liidus ja Euroopa Nõukogus rahumeeli mõõdetakse edasi," ütles Rannut ja märkis, et vanasti nõuti seda paljude ametite esindajatelt, nt psühhiaatritelt, kohtunikelt, advokaatidelt, valitsusliikmetelt jt.
Sealjuures puudub jätkuvalt lõimumiskava. Rannut suhtub skeptiliselt ka olemasolevasse eelnõusse. Keeleteadlasele valmistab lisaks muret arutluse all olev maamüügi ostupiirangute kaotamine mittekodanikele, mis vähendab tema arvates eesti keele ja kodakondsuse väärtust.
Eesti Päevaleht kirjutas tänases lehes, et keeleinspektor Ilmar Tomusk olevat keelenõukogu istungil teatanud, et haridus- ja teadusminister Jevgeni Ossinovski saatis talle kirja, kus nimetab inspektsiooni tegevust kakskeelsete tänavasiltide eemaldamise nõudmisel ebamoraalseks ja ebaseaduslikuks, viidates keeleseadusele.
Haridusminister kinnitas, et pole inspektsiooni tegevust ebamoraalseks ja ebaseaduslikuks nimetanud. Siiski tunnistasid mõlemad osapooled, et arutasid kõnealust teemat mitteametlikus kirjavahetuses ning jõudsid lõpuks ühisele arvamusele, et inspektsiooni tegevus oli igati seaduspärane.
Keeleinspektsioon kirjutas septembris Vaivara vallale, Narva-Jõesuu ja Kuressaare linnadele märgukirjad, milles nõudis kakskeelsete tänavasiltide väljavahetamist.
Toimetaja: Liis Velsker