Reinsalu ja Tsahkna ümarlauale ei kutsutud ühtegi pagulasorganisatsiooni
Pagulastega tegelevad organisatsioonid esitasid justiitsministeeriumile täna selgitustaotluse, soovides teada, miks ei kutsutud nende esindajaid eile toimunud pagulaspoliitika ümarlauale.
"Tõepoolest, justiitsministeeriumi ümarlauale ei olnud kutsutud mitte ühtegi organisatsiooni, kes tegelevad igapäevaselt varjupaigataotlejate ja pagulaste abistamise ja nende huvide kaitsmisega," nentis ERR-i uudisteportaalile MTÜ Eesti Pagulasabi juht Eero Janson.
Justiitsministeeriumis toimunud ümarlaual, kus osalesid justiitsminister Urmas Reinsalu ja sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, lepiti eile kokku reeglid ja peamised põhimõtted, mille alusel siia saabuvad pagulased Eesti ühiskonda lõimida võiks.
Janson selgitas, et Eesti pagulasorganisatsioonidel on endal regulaarselt koos käiv ümarlaud, kuhu kuuluvad Eesti Pagulasabi, Eesti Inimõiguste Keskus ja Johannes Mihkelsoni Keskus, vaatlejatena lisaks veel Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni Eesti büroo ja UNHCR-i Põhja-Euroopa büroo.
"Justiitsministeeriumi ümarlauale ei olnud kutsutud ühtegi nendest organisatsioonidest, isegi kui ümarlaua eesmärgina oli püstitatud pagulaspoliitika korralduse üle arutlemine. Mis iganes pagulastega seotud teema on mõnes ministeeriumis laual, peaksid nimetatud huvigrupid olema alati kaasatud, mitte kuulma ümarlaua tulemuste kohta meedia vahendusel," lausus Janson.
Selgitustaotluses, millele on alla kirjutanud kõigi kolme organisatsiooni juhid, küsitakse, miks Eesti Inimõiguste Keskuse, MTÜ Eesti Pagulasabi ja Johannes Mihkelsoni Keskuse esindajaid toimunud ümarlauale ei kaasatud. Veel päritakse, milliste kriteeriumite alusel valiti organisatsioonid, kes olid antud ümarlauale kutsutud.
Selgitustaotluses tuuakse esile, et näiteks 2008–2015 on siseministeerium rahastanud Johannes Mihkelsoni Keskuse tugiisikuteenust pagulastele, samuti on siseministeerium just äsja pikendanud JMK tugiisikuteenuse rahastamist kuni aastani 2018 ning loetelu jätkub. "See kõik näitab, et riik on aastaid tunnustanud neid teenuseid ja peab neid vajalikeks pagulaste lõimumisega seoses. Seda enam on mõistetamatu, miks hetkel ei olnud ümarlauale kaasatud riigi enda partnereid, kes igapäevaselt pagulastega tegelevad ning saaksid anda väärtuslikku lisainfot sihtgrupiga tegelemise kogemuse pinnalt," lisati taotluses.
Justiitsministeerium ei pidanud pagulasorganisatsioonide kaasamist antud ümarlauale vajalikuks. "Ümarlaual ei arutatud kitsalt pagulastele mingite reeglite kehtestamist, vaid põhiõiguste kaitse probleeme, mis vajavad reguleerimist seoses ühiskonna muutustega kogu Eesti õiguskorras," põhjendas justiitsminister Urmas Reinsalu.
Ümarlaual tõid Reinsalu sõnul osalejad välja rida erinevaid probleeme, mis tuleb läbi töötada. "Esimese kohtumise eesmärk oli koos riigi erinevate ametiasutuste ja erinevate ülemaaliste naiste, laste ja inimõiguste õiguskaitse organisatsioonidega hinnata seda, kas teemaga on vajalik edasi tegeleda. Vastus oli üheselt jaatav," lausus Reinsalu.
"Osalesid ka usuorganisatsioonide esindajad, sest kõigi reeglite puhul on vajalik hinnata ja arvesse võtta ka inimeste põhiseaduslikku õigust usukuuluvusele," lisas minister. Ümarlauale oli kutsutud näiteks Eesti islamikoguduse muft ja peaimaam Ildar Muhhamedšin.
Ümarlaual lepiti kokku, et ministeerium koostab reguleerimist vajavatest küsimustest omapoolse raporti ja annab selle arutamiseks laiemale ringile organisatsioonidele. Kolm varjupaigataotlejatega tegelevat organisatsiooni andsid selgitustaotluses teada, et soovivad järgnevatel pagulasteemalistel aruteludel, mis justiitsministeeriumis toimuvad, kindlasti osaleda.
Toimetaja: Liis Velsker