Uus valitsus loobub erakoolide tegevustoetuse vähendamisest (1)

Mailis Reps (keskel) Jüri Ratase valitsuse esimesel istungil. (Foto: Siim Lõvi /ERR)
Karin Koppel
25.11.2016 12:14
Rubriik: Eesti

Uus valitsuskoalitsioon kavatseb muuta erakooliseadust nii, et eelmise valitsuse ette nähtud erakoolide tegevustoetuse vähendamine ja tulevikus sellest üldse loobumine jääks ära, sest haridus- ja teadusminister Mailis Repsi hinnangul olnuks see ebaõiglane ja põhjendamatu.

Uue valitsusliidu programmis on 2018. ja 2019. aastal erakoolide täiendavaks toetuseks ette nähtud 3 miljonit eurot, 2020. aastal aga lausa 10 miljonit eurot.

Reps selgitas ERRi portaalile, et nende numbrite taga on kaks kokkulepet. Neist esimene puudutab seda, et minister tutvustab varsti erakoolide seadust, kus hetkel 75 protsendi suurune erakoolide tegevustoetus tõstetakse tagasi 100 protsendi peale.

"Teine asi on see, et see jätkub ka pärast 2019. aastat. Hetkel, nagu me teame, lõpetab see seadus rahastamise üldse pärast 2019. aastat," sõnas ta.

Muudatust põhjendas Reps sellega, et varasem kord oli ebaõiglane. Uus valitsus leiab, et erakoolid on lahutamatu osa koolivõrgust. Minister tõi välja, et kui välja arvata Audentese, Rocca al Mare ning Sakala erakool, siis on kõik erakoolid valdavalt kas kristliku kallakuga, esindavad alternatiivpedagoogikat, tegelevad erivajadustega lastega või hoiavad väikeklasse neile, kellele mingil põhjusel suurem klass ei sobi.

"Kõik osapooled olid nõus, et neid koole on vaja hoida ja on vaja leida lahendus, et me sellist alternatiivset haridust aktsepteerime, hoiame ja säilitame, kuid ei tekita samal ajal olukorda, kus ühtluskooli printsiip ära kaob," rääkis Reps.

Tema sõnul ei ole detaile jõutud partneritega läbi rääkida, sest kõik plaanid tuli koalitsioonil paika panna kümne päevaga. Tõenäoliselt hakkab kultuurikomisjon asja arutama uuel aastal.

Minister märkis, et üks valitsuse osapooltest soovis, et kindlasti oleks ette nähtud ka riiklik kontroll või mingi filter. "Sellel on kaks põhjust: esiteks, et kohalikud omavalitsused ei saaks hakata oma munitsipaalkoole erakoolideks ümber kantima ja sellega kogu ühtluskooli riski alla panema. Teiseks, et piirata kuidagi ära, mis on erakoolipidaja ja mis riigi kohustused," sõnas ta.

Reps: õpetajate palgatõusu muudatus ei mõjuta

Eelmine valitsus lubas, et erakoolide toetuse vähenemisel vabanev raha suunatakse õpetajate palgafondi. Reps ei pea seda aga tõsiseltvõetavaks selgituseks, sest tema hinnangul aeti erakoolide toetust vähendades pigem kiusu.

"Lõpuks erakoolid ise tõestasid ka ära, et need samad lapsed lähevad ju tagasi koolivõrku. Kust see kokkuhoid tuleb, jäigi tegelikult arusaamatuks," nentis Reps, rõhutades, et õpetajate palkade osas toetatakse ju erakoole nagunii.

Selles kontekstis ei pidanud ta tegevustoetuseks mõne aasta pärast kuluvat 10 miljonit eurot riigile märkimisväärseks kuluks. Õpetajate palgatõusuks on aga Repsi kinnitusel eraldi raha.

Reformierakonna juhitav koalitsioon otsustas tänavu kevadel, et kuni 2019. aastani maksab riik erakoolidele tegevustoetust 75 protsendi ulatuses kooli asukoha keskmisest tegevustoetusest. Erakoolidele tähendas see riigilt saadava summa vähenemist enam kui poole võrra. Pärast 2019. aastat lõpetanuks riik tegevustoetuse maksmise üleüldse. Toonane haridusminister Jürgen Ligi põhjendas otsust sellega, et erikohtlemise soovijail tuleb see ise kinni maksta.

Erakoolide kulud kaetakse kolmest põhilisest allikast: haridustoetusest, mida makstakse nii riigi- kui erakoolidele ühtviisi, tulevad õpetajate palgad, vaidlusalusest tegevuskulude toetusest tasutakse kommunaalkulud nagu näiteks küte, vesi ja elekter. Kõik ülejäänud kulud katavad lapsevanemad õppemaksu või annetustena.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

täna etv-s

foto
Teaduspalavik, 1/3: Tants ümber DNA
Täna 09:30

Tants ümber DNA räägib elulõngast ehk DNAst, mis on kogu elu alus nii loomadele kui ka taimedele. DNA on nagu lõng, millest on võimalik teha palmikutega kampsuneid, mustriga sokke või sooje käpikuid. Mis aga juhtub siis, kui mustrilehel peaks olema viga või eksime kududes?

täna vikerraadios

foto
Rahva teenrid. Aivar Hundimägi (10)
Täna 11:05

Nädala sündmuste üle arutavad Krister Paris, Sulev Vedler ja saatejuht Aivar Hundimägi. Kuula 3. detsembril kell 11.05.

R2 aastahiti hääletus