Eesti mereväelane tõuseb esmakordselt NATO mereväeüksuse ülemaks

Johan-Elias Seljamaa (paremal) (Foto: mil.ee)
20.06.2016 11:49
Rubriik: Eesti

Sel nädalal asub NATO 1. alalise miinitõrjegrupi etteotsa kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaa, tegemist on esimese korraga, kus Eesti mereväelasele usaldatakse NATO mereväeüksuse juhtimine.

NATO 1. alalise miinitõrjegrupi ülema vahetustseremoonia Kieli mereväebaasis toimub 22. juunil, kui tänavu jaanuarist gruppi juhtinud Saksa mereväe kaptenleitnant Martin Schwarz annab juhtohjad üle Eesti mereväe kaptenleitnant Johan-Elias Seljamaale, ütles kaitseväe peastaabi pressiesindaja Taavi Laasik ERR.ee-le.

Ühena neljast NATO merelise väejuhatuse alluvuses olevast laevadegrupist on NATO 1. alaline miinitõrje grupp valmidusüksus, mis pakub miinitõrjealast kompetentsi ja mille ülesandeks on olla esmaste kiirreageerijate hulgas. Grupp, mis koosneb liitlasriikide miinitõrjevõimekusega laevadest, näitab NATO lippu ja kohalolekut erinevate riikide õppustel ja harjutustel.

Kaptenleitnant Seljamaa alluvusse kuuluv staap saab olema rahvusvaheline. Lisaks temale kuuluvad staapi kolm Eesti mereväelast ning mereväelased Saksamaalt, Belgiast ja Hollandist.

Koostöö rahvusvahelisust rõhutab ka kasutatav staabilaev, milleks on Saksa mereväe toetuslaev Elbe. 2017. jaanuarist suureneb staabitöös osalevate Eesti mereväelaste hulk ning staabilaevaks saab Eesti mereväe laevastiku tuukri- ja toetuslaev. NATO 1. alalise miinitõrjegrupi juhtimine antakse eestlaste poolt üle 2017. aasta suvel.

Merevägi on üks kolmest kaitseväe väeliigist, mille peamine eesmärk on kaitsta Eesti territoriaalvett ja põhiülesanne teha miinitõrjet ning arendada miinisõjavõimet. Mereväe sõjalaevastik koosneb miinilaevadest ja miinitõrjeoperatsioonide toetuseks kasutatavatest alusest. Mereväe sõjalaevastikku kuulub kolm Sandown-klassi miinijahtijat Admiral Cowan, Sakala ja Ugandi ning üks Lindormen-klassi tuukri- ja toetuslaev Tasuja.

Toimetas
Priit Luts

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus