Herkeli tool kõigub (1)

Video
22.05.2016 19:05
Rubriik: Eesti

Vabaerakonna praeguse esimehe Andres Herkeli tool kõigub. Peatsetel esimehe valimistel kavatseb tema kohale kandideerida praegune aseesimees Jaanus Ojangu. Herkeli arvates pole ühtki veenvat põhjust, miks Vabaerakond peaks liidrit vahetama. Erakonna esimees valitakse 5. juunil toimuval üldkoosolekul.

Aseesimees Jaanus Ojangu ütles, et Andres Herkelil oleks aeg esimehe toolilt taanduda. Ojangu sõnul on Herkel keskendunud tööle Riigikogu fraktsiooni esimehena ja erakonna ülejäänud osa on kõrvale jäänud. Kasatud on vaid üksikud, kes siis avalikkuse ees domineerivad. Ka piirkondadega pole piisavalt tööd tehtud. Teemaks tuli ka erakonna maailmavaateline positsioon. See, et asutakse tsentrist paremal, pole kindlasti piisav määratlus, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aga kuidas eristutakse teistest parempoolsetest erakondadest?

"Meie tekkeloos on palju süsteemikriitikat ja see puudutab nüüd seda, kuidas demokraatia Eestis üldse toimib, kuidas toimib erakondade rahastamine. Kuidas toimivad kohalikud kogukonnad, milliseid õigusi neil on," selgitas Vabaerakonna esimees Andres Herkel.

Et seesama teistest paremerakondadest eristumine on raske küsimus, selgub ka Jaanus Ojangu jutust. Ühtset tugevat sõnumit, mis aitaks parempoolse ilmavaatega inimesel just Vabaerakonda valida, praegu pole.

"See oligi minu põhiline lause siin debatil, et see sõnum peab olema selgem, konktreetsem, ta tuleb selliselt välja tuua, et ta oleks üheselt mõistetav. Kas teie praegu sõnastaksite selle sõnumi? Ma tahan, et me jõuaksime meeskonnaga selleni," rõhutas Vabaerakonna aseesimees Jaanus Ojangu.

Ojangu sõnul on piirkonnad praegu algstaadiumis ja ootavad erakonnalt igasugust abi.

"Piirkonnad vajavad tuge, abi, õpetust ja samu neid tugevaid ideid, millega hakata edasi tegutsema," kinnitas Ojangu.

Herkel ütleb, et Vabaerakonnal on toetajaid ilmselt palju rohkem kui need, kes on erakonnaga kaasa tulnud.

"Eestis üldse on nõnda, et kohalikud liidrid on niiöelda sundparteistatud varasematel aegadel, aga praegusel segaduste ajastul paljud neist vaatavad lootusrikkalt Vabaerakonna poole," väitis Herkel.

Vabaerakonna Pärnu piirkonna juht Heli Künnapas tõdes, et piirkonnad on küll iseseisvad, aga mõistagi suure erakonna osa.

"Eks me püüame seal kahe vahel seista ja keskteed leida. Aga kuna me oleme väike erakond ja suuresti läheb tähelepanu fraktsiooni tööle, siis ega piirkonnad jah ülemäära tähelepanu pole saanud," nõustus ka Künnapas.

Künnapase sõnul on aga Vabaerakonna uue tegevjuhi Vello Väinsalu ajal olukord siiski palju paranenud.

Toimetas
Merilin Pärli

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest (1)

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus