Vaidlused presidendivalimiste korra üle tõotavad tulla tulised (1)

Video
Priit Rajalo
2.10.2016 22:00
Rubriik: Eesti

Presidendivalimiste läbikukkumine valimiskogus on pannud küsima, kas ja kuidas peaks muutma seadusi, et selline asi ei korduks. Vaidlused tõotavad aga tulla tulised, sest riigikogus on poliitikuid, kelle hinnangul võiks presidendi institutsiooni üldse ära kaotada.

Valimiskogu liikmete nägudelt peegeldus presidendi valimise luhtumise järel pettumus. Vabaerakond esitas teisipäeval ettepaneku presidendi valimise seaduse muutmiseks nii, et president valitaks ära igal juhul hiljemalt valimiskogus ehk siis tühjad ja rikutud sedelid valimiskastis ei läheks arvesse, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Põhiseaduse üks loojatest, Vabaerakonna fraktsiooni liige Jüri Adams ütles, et nii läheks presidendi valimine põhiseaduse mõttega kokku - et igal valimisel on kindel algus, mis kindlasti lõpeb tulemusega.

"Kui meie muudatus läbi läheks, siis põhimõtteliselt presidendi valimise mehhanism ja filosoofia ühtlustatakse põhiseaduse filosoofiaga nagu ta meil on. Ehk siis on valimise algus ja on valimise lõpp. Arvatavasti telefirmadele see hirmasti meeldiks ehk oleks täpselt teada, mis hetkel see tulemus kukub, nii pool tundi võib-olla siia-sinna. Aga seda vaidlust, kas peaks olema teistsugune süsteem, võiks ka pidada," arutles Adams.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees, reformierakondlane Kalle Laanet piltlikustas, et Vabaerakonna ettepanek on kui lekkiva toru lappimine - mure saab korraks lahendatud, kuid keegi ei küsi, miks toru lekib, kas peaks äkki toru välja vahetama või kas seda toru enam üldse on vaja.

"Ettepanekuid on kõlanud poliitikute ja riigikogu liikmete suust ju mitmeid: kui me alustame ühest äärmusest, siis kas meil üldse presidendi institutsiooni täna vaja on, või muuta presidendi valimiste süsteemi selliselt, et riigikogus poleks vaja valimiseks 68 poolthäält, vaid künnis on madalam, läbi on käinud ka selline mõte, et hoopis valimiskogu valib presidendi," rääkis Laanet.

"Mina seda rolli ja vajaduse küsimust üldse ei tõstataks. Minu arvates on sellel teemal piisavalt palju räägitud ja ka 1992. aastal oli päris selge see, et kõiki eestlasi nendes küsimustes ühe mütsi alla ei saa," kommenteeris Adams.

Kalle Laanet lubab, et kõik presidendivalimiste ja presidendi ametikohaga seotud mõtted võetakse pärast uue presidendi valimist kindlasti tõsise arutelu alla.

Toimetas
Merili Nael

Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Kommenteerimine on lubatud registreeritud kasutajatele!Olete sisseloginud kui {{userAlias}}
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Autendi ja kommenteeri ID-kaardiga.
Lisa uus kommentaar

Täna ETV2-s

Teemaõhtu: Evald Hermaküla 75

Pühapäeval alates 19.30

täna vikerraadios

foto
Keelesaade. Perekonnanimede eestistamisest

"Eestlasele eesti nimi!"
Sellise hüüdlause all algas 1934. aasta sügisel kampaania perekonnanimede eesistamiseks, kuna umbkaudu ligi pooled vabariigi kodanikest kandsid võõrkeelset perekonnanime.
Millal perekonnanimede eesistamine tegelikult algas, missuguseid nimesid endale võeti, missuguseid nimesid ja miks võtta ei saanud ja kuidas nimevahetus oli korraldatud, räägib Eesti Isikuloo Keskuse juhataja Fred Puss (pildil).

Saate autor on Piret Kriivan. Kuula 4. detsembril kell 15.05.

R2 aastahiti hääletus