Briti minister eitab soovi lõhestada kõneluste eel Euroopa Liitu
Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise eest vastutav minister David Davis lükkas tagasi meedia väited justkui sooviks Briti valitsus lõhestada Euroopa Liidu läbirääkimispositsioone arendades lähedasemaid suhteid samameelsete Ida-Euroopa riikidega.
"Ei. Lihtne vastus on ei. Me räägime sõpradega. Loomulikult on meil palju ühiseid huvisid ja mõnede riikidega lähemad suhted. Me oleme mõnede riikidega teinud koostööd 40 aastat. Koostöövaim mitte kirjatäht on see, mis kestab. Igale poole kuhu läheme, saame vastuse, et tahame konstruktiivseid läbirääkimisi ja suhteid," ütles Ühendkuningriigi Brexiti minister Tallinnas antud pressikonverentsil sellekohasele küsimusele vastates.
Briti päevaleht The Times kirjutas pühapäeval, et Ühendkuningriigi valitsus kaalub võimalust suunata parema Brexiti-leppe saamiseks osa Aasia ja Aafrika riikidele eraldatavast abist Kesk- ja Ida-Euroopale, teiste seas Balti riikidele, vahendas BNS.
"Soovime tugevat Euroopa Liitu - ma arvan, et mõned ajakirjanikud on selle tähelepanuta jätnud," märkis Davis.
Davis: kiire lepe Briti ja EL-i kodanike õiguste vallas on võimalik
Briti Brexiti-ministri sõnul ei näe ta põhjust, miks Euroopa Liit ja Ühendkuningriik ei peaks jõudma kiire üksmeeleni Briti ja EL-i kodanike vastastikuste õiguste küsimuses.
David Davise sõnul soovib Suurbritannia kiiret vastust küsimusele, millised saavad Brexiti järel olema EL-i kodanike õigused Ühendkuningriigis ja vastupidi.
"Ma ei näe mingit põhjust, miks me ei peaks suutma jõuda selles küsimuses väga kiire vastuseni. Sellise vastuseni, mis on helde nii EL-i kodanikele Ühendkuningriigis ja Briti kodanikele EL-is. See on meie eesmärk nii moraalsest kui ka juriidilisest seisukohast," ütles minister esmaspäeval Tallinnas pärast kohtumist Eesti valitsuse eriesindajaga Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikaga.
Davis tunnistas, et EL-i liidrid ei saavutanud detsembris toimunud Euroopa Ülemkogul selles asjas kokkulepet. Samas rõhutas ta, et seal oli tema arvates takistuseks liidrite soov hoiduda EL-ist lahkumise läbirääkimiste alustamisest enne Briti valitsuse ametlikku lahkumistaotlust, mitte sügavad sisulised erimeelsused kodanikele soovitud õigustest.
Tulevikust rääkides ütles minister, et Suurbritannia ei kavatse järgida poliitikat, mis käib vastu riiklikele huvidele.
Davis tõi esile, et riiklikes huvides on eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu ja tudengite ligimeelitamine, kuid rõhutas, et ka madalapalgalisemates sektorites kiiret suunamuutust ei tule, sest nende töökohtade täitmine brittidega on võtab aega aastaid.
"Meie riiklikes huvides on, et meie ülikoolidesse tuleks palju tudengeid ... professoreid, teadlasi ning Londoni Citysse rahastajaid, Eesti programmeerijaid," lausus minister.
"Tahame, et kõik see jätkuks, mistõttu ärge oodake väga teravaid ega järske muudatusi globaalses lahingus talendi järgi. Me oleme edukas riik ning osaliselt seetõttu, et väga nutikad ja andekad inimesed tahavad tulla Suurbritanniasse."
"Isegi kui räägime laiemalt sektoritest, kus on väiksema palgaga inimesi, kes tulevad Suurbritanniasse elama ja töötama, siis see võtab aega," lisas Davis.
"Meil on inimesi majutussektoris, hotellides, restoranides ning sotsiaalhoolekandes ja põllumajanduses. See võtab aega - kulub aastaid ja aastaid enne, kui saame britid neid töökohti täitma ning ka see jätkub. Ainuüksi otsus poliitika muutumisest ei tähenda, et uks äkitselt sulgub. Ei sulgu."
Ühendkuningriik: soovime ka pärast lahkumist tugevat Euroopa Liitu
Ühendkuningriik soovib ka siis, kui ise Euroopa Liidust lahkub, et see jääks tugevaks ning samuti on Suurbritannia jätkuvalt huvitatud andekate eurooplaste panusest Briti majandusse, ütles Davis pressikonverentsil.
"Kui Euroopa Liidust lahkume, siis nii altruistlikel kui ka egoistlikel põhjustel soovime, et Euroopa Liit oleks jätkuvalt edukas," ütles Davis. Tema sõnul soovib Ühendkuningriik, et Euroopa oleks stabiilne ja jõukas ning mängiks olulist rolli globaalsel areenil. Suurbritannia jaoks on kasulik omada tugevat, stabiilset ja efektiivset partnerit," lisas Davis.
"Hoolimata meie lahkumisest Euroopa Liidust tahame jääda headeks Euroopa kodanikeks ja globaalseteks kodanikeks," kinnitas Davis lisades, et Suurbritannia jätkab panustamist Eurtoopa julgeolekusse ja stabiilsusse. "Euroopa Liidust lahkumine ei tähenda sugugi, et me katkestame selle tegevuse," lisas Davis.
Rääkides erinevatest teemadest, mis Ühendkuningriigil tuleb lahkumiskõnelustel Euroopa Liiduga lahendada, mainis Davis, et justiits- ja siseküsimustes loodab Briti valitsus jätkata võimalikult praegusele sarnaseid suhteid ja osalust nii võitluses terrorismiga, infovahetuse osas, Europolis, üle-Euroopaliste vahistamiskorralduste osas.
Davis: tahame võimalikult laia kaupade vaba liikumise kokkulepet
Euroopa Liidust lahkumise läbirääkimisi näeb Ühendkuningriigi valitsus David Davise sõnul kahes osas. Esmalt kõik see, mis puudutab õiguslikke ja Euroopa Liidu siseseid teemasid, näiteks infovahetus, siseturvalisus või terrorismivastane võitlus, mille puhul jääb Davise sõnul Suurbritanniale alles pikaaegne toetav roll. Teisalt aga küsimused, mis puudutavad majanduslikku poolt, näiteks ühisturult lahkumine, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Me tahame nii laiaulatuslikku kaupade vaba liikumise kokkulepet kui võimalik. Ja me tahame, et kui me oleme liidust väljaspool, siis sellega käiks kaasas siiski ka tolliliidu kokkulepe," ütles Davis.
David Davise sõnul on Suurbritannia oluline osa Euroopa Liidu majandusest ja vastupidi.
Siiani on Suurbritannia lootnud, et pärast lahkumist suudetakse kiiresti kümnete riikidega sõlmida eraldi kaupade vaba liikumise lepingud. Seda ei saa teha enne, kui riik on liidust lahkunud.
"Aktuaalne kaamera" küsis Daviselt, kuidas see õnnestub, kui siiani on lepinguteni jõudmine võtnud aastaid.
"Enamike vabakaubanduslepete puhul kulub palju aega standardite ühtlustamisele, et tooted vastaksid ühesugustele standarditele. Ja siis tuleb neid rakendada. Me ei pea seda tegema. Kui me lahkume, siis jäävad standardid samaks, meie lihtsalt peame need samasugused hoidma," rääkis minister.
"Euroopa Liidus juba on kaupade vaba liikumine. Me plaanime pärast lahkumist nende riikidega läbi rääkida, et kõik jätkuks samamoodi. Sellest on paljud inimesed huvitatud olnud. Me ei ole kõikide riikidega rääkinud, aga mõned suuremad on sellest huvitatud olnud," lisas ta.
Mihkelson Davisele: Brittide lahkumine liidust pakub kogemusi mõlemale poolele
Väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson avaldas kohtumisel Davisega veendumust, et Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust saab olema kogemusi pakkuv ja keeruline mõlemale poolele, sest kunagi varem pole keegi liidust lahkunud.
"Eesti jaoks on Euroopa Liit väga oluline mitmel põhjusel, alates neljast põhivabadusest kuni ühiste väärtusteni maailmaasjadest arusaamisel," ütles Mihkelson.
Mihkelson rõhutas, et austab brittide otsust, mille nad mullu juunis rahvahääletusel langetasid ja kinnitas, et Eesti huvides on läbirääkimised, mis kulgevad sõbralikult ja mõlema poole huvisid austavalt.
Väliskomisjoni esimehe kinnitusel on Ühendkuningriik ja Eesti head koostööpartnerid välis- ja julgeolekupoliitikas, samuti on Ühendkuningriik Eestile ka väga oluline kaubanduspartner. Ta avaldas lootust, et kahepoolsed majanduslikud suhted reguleeritakse pärast Brexitit uute lepingutega, mis pigem elavdavad kahe riigi kaubavahetust.
Davis kinnitas kohtumisel, et Ühendkuningriik jääb Eestile heaks partneriks. Ta avaldas Eestile tunnustust valmiduse eest alustada Euroopa Liidu eesistumisega plaanitust pool aastat varem ja soovis Eestil edu.
Toimetaja: Laur Viirand