Uuring: aastas osalevad tuhanded lapsed Eestis õigusvaidlustes ja kohtuprotsessides
Eestis on aastas tuhandeid kohtujuhtumeid, kuhu on kaasatud alaealised lapsed ning suureks murekohaks on laste kohtujärgne toetamine ja nõustamine.
Täna esitletavas uuringus "Lapsesõbralik õigusemõistmine – spetsialistide seisukohad ja kogemused" rõhutatakse vajadust arvestada õigusemõistmises rohkem laste arvamusega ning pöörata kohtuprotsessides tähelepanu laste õiguste kaitsele.
Eestis oli maakohtutes aastatel 2011-2012 ainuüksi hooldusõiguse kohtujuhtumeid üle 1200, lisaks oli kohalikes omavalitsustes üleval veel 2600 vaidlust ning teisigi advokaatide poolt lahendatud juhtumeid.
Alaealiste kannatanutega kohtuprotsesse on iga-aastaselt samuti palju ehk ligikaudu tuhat ning seejuures on valdav osa registreeritud seksuaalkuritegusid toime pandud alaealiste suhtes.
Uuringus osalenud õigus- ja lastekaitse spetsialistide hinnangul on laste osalemine õigusmõistmises ja õigus olla ära kuulatud väga oluline. Samas alati ei kaasata lapsi piisavalt, ei tehta seda lapsesõbralikul viisil või ei võeta laste ütlusi tõsiselt.
"Ühiskonnas on levinud hoiak, et laste arvamus ei ole oluline ning seda praktikat kohtab ka õigusemõistmises," selgitas töö üks autoreist Marianne Meiorg Inimõiguste Keskusest.
Tema sõnul on kriminaalprotsessides lapsed sageli olulisteks infoallikateks ja õiglaseks õigusmõistmiseks on tarvis, et lapsed saaksid olla täiskasvanutega võrdväärsed tunnistajad, samuti peab lastel olema õigus kaasa rääkida nende elu puudutavates otsustes.
Tööst selgub, et oluliselt lastesõbralikumad on kohtuvälised menetlused ning lapsi traumeerivad just ülekuulamised kohtus. Uuringu kaasautori, Praxise analüütiku Marre Karu sõnul saaks olukorda leevendada koolitatud personaliga, sobivate ülekuulamisruumidega kohtus, lapse vanust ja arengut arvestades ning vanemate või hooldajate toetusega.
"Et vähendada laste vaimset pinget ja läbielamist, on oluline roll laste toetamisel lastekaitsetöötajate, sotsiaaltöötajate ja psühholoogidel. Mitte alati ei oska lapsevanemad last piisavalt informeerida ja toetada," märkis Karu.
Karu toob näiteks, et hooldusõiguse vaidluste puhul ei ole lapsevanemad erapooletud, mistõttu võib laps sattuda vanematevahelise konflikti keskele ja laps ei saa objektiivset infot.
"Kohtusse satub ka terve hulk lapsi, kes on lapsevanema poolt väärkoheldud või kelle vastu laps peaks tunnistama. Alati ei saa eeldada lapsevanemate erapooletust või oskust lapse parimas huvis käituda ning siinkohal peab kohtusüsteem lapsele erapooletuks tugipunktiks olema," ütles Karu.
Uuringus keskenduti lastele, kes osalevad protsessides tunnistaja, ohvri või muu osalisena nii kriminaal- kui ka tsiviilprotsessides.
Eestis andis hinnangu ning kirjeldas oma kogemusi nendes küsimustes 51 oma ala spetsialisti, kellel on igapäevaselt kokkupuude õigusemõistmisesse kaasatud lastega.
Nii näiteks intervjueeriti uuringu käigus kohtunikke, prokuröre, kohtupersonali, juriste, politseinike, psühholooge, ohvriabi töötajaid ning sotsiaaltöötajaid.
Uuringu korraldasid Euroopa Liidu põhiõiguste ameti eestvedamisel Balti Uuringute Instituut, Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Eesti Inimõiguste Keskus.
Toimetaja: Marek Kuul