TTÜ teadlane: gaasitoru ehitamine Eesti varustuskindlust ei suurenda
Tallinna tehnikaülikooli (TTÜ) energiasüsteemide professori Arvi Hamburgi sõnul ei suurene Eesti varustuskindlus Eesti-Soome gaasitoru väljaehitamisega mitte ühegi ühiku võrra.
Eilne Soome ja Eesti peaministri kokkulepe regionaalse LNG terminali Soome rajamise osas on tekitanud küsimusi nii gaasiekspertide kui ka poliitikute seas, vahendasid ERRi raadiouudised.
Tallinna Tehnikaülikooli energiasüsteemide professori Arvi Hamburgi sõnul on eilne Soome-Eesti LNG kokkuleppe üheks ohuks see, et maagaas muutub Eestis hinna osas konkurentsivõimetuks, sest nii Balticconnectori kui ka Eetsisse rajatava SOS-terminali ülevalpidamise kulud lisatakse tulevikus võrguteenustasule. Hamburgi hinnangul tähendab see hüppelist võrguteenustasu tõusu.
"Igasuguse võrguühenduse kapitali pealt on vaja tootlust, nii et igal juhul läheb ta võrgutariifi, igal juhul maksab lõpptarbija selle kinni. See on nüüd päris selge," rääkis ta.
"Mina saan aru, et uut infrastruktuuri on vaja ehitada siis, kui olemasolev on kas amortiseerunud või tema oma läbilaskevõime ei võimalda," lisas Hamburg.
Teadlase sõnul pole Vene gaasi mõtet läbi Soome meile osta, sest meil on vabu ühendusi Vene gaasi osas veel kahe kolmandiku jagu. Eriliselt kulukaks peab Hamburg aga SOS-terminali rajamist Eestisse, sest need kulud jäävad tarbijate kanda.
"Tulemus on see, et gaasiturg lihtsalt Eestis lakkab olemast ja üks energialiik, seda lihtsalt ei ole enam, sest SOS-terminalist pole tarbijal võimalik osta. Gaas on konkurentsis teiste kütustega, nii et ju siis tarbija peab valima mingi muu tee," leidis ta.
Hamburgi sõnul olnuks parim suure LNG terminali rajamise paik Soome asemel Eesti. Samas ütles majandusministeeriumi asekantsler Ando Lepiman, et see eeldanuks soomlaste nõusolekut. Seda aga ei paistnud kusagilt, seepärast ka eilne kokkulepe.
"Ja Soomega kokku leppimata ei saa tekitada endale regionaalset terminali. Euroopa Liit seda ei kaasrahasta ja teisest küljest ka äriplaani kontekstis need väga hästi ei tööta," lausus Lepiman.
Soome huvi on Lepimani hinnangul pärssinud see, et neil on pikaajaline leping. "Miks neil seda kokkulepet tegelikult vaja ongi, on see, et vastasel korral me arutaksime veel tõenäoliselt ka 5 aasta pärast, kuskohas võiks olla terminal või kas me tahaksime Balticconnectorit või mitte," märkis ta.
Riigikogu väliskomisjoni esimees, IRL-i liige Marko Mihkelson ütles, et Eesti riik loobus vabatahtlikult suurest investeeringust Eestisse. Lisaks eiras Mihkelsoni sõnul peaminister valitsuse seniseid kokkuleppeid ja Eesti ettevõtjate huvisid.
"Torujuhe ei too meile uusi allikaid juurde. Gazpromi gaas jääb endiselt torudesse jooksma. Just LNG terminal on see, mis avab meid maailmaturule ja mis võimaldab erinevatelt tarnijatelt gaasi osta," ütles Mihkelson.
Teisalt annaks suur terminal Mihkelsoni arvates võimaluse tarbijale tunduvalt soodsamat hinda saada.
Ando Lepimani sõnul kaasrahastavad Soome ja Eesti Balticconnectori toru ehitamist võrdselt. Eesti osa on hinnanguliselt 25 miljonit eurot.
Energiaekspert Andres Mäe on varem öelnud, et seda toru on varustuskindluse osas tarvis pigem Soomele, mitte Eestile.
Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi teatas ERRi uudisteportaalile vastulausena, et Balticconnectori rajamine võimaldab luua ühise gaasituru Soomest kuni Kesk-Euroopani. Sealjuures pakub Soome-Eesti toruühendus tema sõnul analoogselt Estlink2-le elektrihindade osas Eesti tarbijale võimaluse saada osa Soome parematest gaasihindadest.
"See loob võimaluse ehitada regionaalne terminal ühele poole Soome lahte. Energiajulgeoleku seisukohalt ei ole vahet, kas terminal asub Soomes või Eestis. 100 km kaugusel tarbijatest asuv terminal ei ole energiajulgeoleku seisukohalt kuidagi halvem kui 30 km kaugusel asuv terminal," kinnitas Veskimägi.
Gaasiühendus Soomega välistab Veskimägi selgitusel selle, et Venemaa võiks blokeerida gaasitarned ainult Baltikumile ja meid isoleerida. "Tarbijate varustuskindlus suureneb Balticconnectoriga oluliselt, kuna on kaks alternatiivset tarneahelat senise ühe asemel, üks Soomest, teine Lätist," lisas Veskimägi.
Toimetaja: Liis Velsker